Euroopas saab emakakaelavähi diagnoosi üle 61 000 naise aastas ja pea 26 000 neist sureb sellesse vähki. Iga selline surm on tragöödia, arvestades, et tänapäeval on võimalik emakakaelavähki ennetada ja ravida.
Tartu ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, kes on rahvusvahelises projektis CBIG-SCREEN Eesti esindaja, ütles, et suhteliselt suurt suremust seostatakse paljuski asjaoluga, et haavatavamate naiste vaktsineeritus ja osalus emakakaelavähi sõeluuringutes on vähene. «Kuigi on tõestatud, et sõeluuringuprogrammid vähendavad märkimisväärselt emakakaelavähki suremust, on need haavatavate naiste jaoks endiselt suures osas kättesaamatud. Need naised osalevad sõeluuringutes vähe. See tekitab nii Eesti kui ka kogu Euroopa tervishoiusüsteemis ebavõrdsust ja suurendab probleeme, millega juba niigi raskustes olevatel ühiskonnarühmadel tuleb oma heaolu tagamisel silmitsi seista,» rääkis Uusküla.
Teiste seas vangid ja HIV nakkuse kandjad
Koostööprojektis keskendutakse kehvemal sotsiaal-majanduslikul järjel olevatele naistele, HIV-ga nakatunutele, vangidele, seksitöötajatele ning sisserännanutele, kes ei pruugi olla saanud oma päritoluriigis osaleda vähi sõeluuringus ja kellel võib olla keeruline uue kodumaa tervishoiusüsteemis orienteeruda.
Professor Uusküla tõdes, et Eestis on olukord emakakaelavähki haigestumisega silmapaistvalt halb, eriti võrreldes naaberriikidega Skandinaavia maades ja teiste Lääne-Euroopa riikidega. «Ülevaade eriti haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukorrast on paljuski puudulik. Rahvatervishoiu nooremteadur Anna Tisler kirjeldab oma peagi ilmuvas teadustöös, kuidas võrreldes Eesti üldnaisrahvastiku isegi kehva osalusega sõeluuringus on HIV-ga nakatunud naiste osalus selles veel palju kehvem,» rääkis Uusküla.