Eesti vanimas apteegis müüdi muumiaessentsi, rästikurasva ja koljupulbrit
26. märts 2021, 19:29
8.aprillil 2021, möödub Tallinna raeapteegi esmamainimisest 599 aastat. Raeapteek Tallinna vanalinnas on teadaolevalt Euroopa vanim samades ruumides järjepidevalt töötav tegevapteek. Ühtlasi on raeapteek vanim ühes ja samas hoones püsivalt töötanud ettevõte ja meditsiiniasutus Eestis.
«Siit on alguse saanud Eesti ajaloomuuseum, Eesti farmaatsiatehas, K.C.Fick`i fajansimanufaktuur ja palju teisi väärikaid asutusi,» sõnas raeapteegi muuseumihoidja Birgitta Laanmets ja lisas, et raeapteegist otsiti abi nii tervisehädadele kui käidi ka hingeabi saamas. «Apteeker oli linnakodaniku usaldusmees ja temale võis kõik mured ära rääkida. Kuulu järgi tulid raeisandad just raeapteeki nõu pidama ja kokkuleppeid sõlmima.»
1580. aastal tuli Tallinnasse Ungari päritolu Johann Burchart Belavary de Sykava, kes pani aluse 328 aastat kestnud Burchartide suguvõsa dünastiale. Burchartid tegutsesid Raeapteegis 10 sugupõlve. Perekonnas oli traditsiooniks, et vanim poeg saab isa järgi nimeks Johann ning tal oli kohustus õppida arstiks või apteekriks. Burchart X oli suguvõsa viimane pärija ja apteek müüdi 1911. aasta alguses Carl R. G. Lehbertile, kelle koostatud raeapteegi kroonikaalbum on eksponeeritud muuseumi digiekraanil.
«Raeapteegis on läbi aegade kaubeldud mitmesuguste huvitavate toodetega. Peale ravimite müüdi apteegis ka näiteks paberit, tinti, tõrvikuid, küünlaid, kangaid, püssirohtu, vürtse, maiustusi ja veini,» kirjeldas Laanmets ja nentis, et 15. sajandist pärit kuulus raeapteegi klarett ja armuvalu rohuna tuntud martsipan on müügil tänapäevani. Praeguses muuseumiruumis on valik kummalistest keskaja ravimitest: rästikurasv, põletatud mesilased, täku kabjad, vihmaussid õlis, kuivatatud kärnkonnad.
Väga tähtsal kohal olid tol ajal niiöelda imeravimid: näiteks Mitridaatsium – vastumürgiks mõeldud ravim 54st koostisosast (sh oopium, mürr, riitsinusõli, kaneel) või selle täiustatud retsept Teriakk, kus muuhulgas ka rästikuliha sees. Samuti olid kasutusel muumiaessents, konnakuduplaaster, hundisoolikad kõhuvalu puhul ja koljupulber peavalu vastu. Keskajal valmistati ravimid apteegis külastaja silme all – see suurendas apteekri «väge». Tooraineid töödeldi laboratooriumis, kus olid suured pressid, keeduanumad, tulease ja palju muud vajalikku ravimite valmistamiseks.
Raeapteegi muuseumi poolele saab piirangute lõppemisel tulla igaüks omal käel uudistama. Lasteaia- ja kooligruppide seas on populaarne ravimtaimede õpituba. Raeapteek pole aga pelgalt muuseum, vaid seni töötav apteek.
Järgmisel aastal tähistab raeapteek 600ndat sünnipäeva, mille raames plaanitakse anda välja «Raeapteek 600» trükis, mis annaks hea ülevaate Raeapteegi ajaloost selle algusaegadest tänapäevani ning pakuks lisaks põhjalikku fotomaterjali.
Sellega seoses kutsub Birgitta Laanmets üles kõiki, kes on raeapteegis kunagi töötanud või muul moel sellega seotud olnud, jagama omapoolseid huvitavaid lugusid, meenutusi, mälestusi, dokumente, kirju, fotosid ja muud sellist infot, mis võiks trükise väljaandmisel abiks olla. Eriline palve on just otsida välja vanu fotosid, mis sobiksid rikastama pildikogu. Dokumentidest ja fotodest tehakse koopiad ja originaalmaterjalid tagastatakse.
Asjakohaseid materjale võib saata aadressil revalirae@apotheka.ee või tuua apteeki Raekoja plats 11 lahtiolekuaegadel.