Sportlandi tootejuht Annika Tuisk selgitas, et hoolimata väga külmast ilmast peab lapsel säilima võimalus end riiete sees liigutada ja teda ei maksa kubujussiks teha.
Asjatundja: last pole vaja külmaga kubujussiks teha
«Kindlasti ei tohiks lapsi nii paksult riidesse toppida, et nad liigutada ei saa ja rõivaste vahele ei jää õhuruumi. Pesust ja fliisist või kampsunist sooja jope all peaks täiesti piisama. Spordimaailmast tulnud kolmekihiline riietumissüsteem toimib hästi iga päev, väline kiht kaitseb vee ja tuule eest, keskmine annab sooja ja pesu aitab hoida keha kuivana,» õpetas Tuisk.
Ta lisas, et riided ja jalatsid peaksid olema parajad - mitte liiga suured või liiga väikesed. Soojast sokist on vähe kasu, kui jalatsis piisavalt ruumi pole. Kindlasti ei tohiks unustada mütsi, sest pea kaudu kaotab keha väga palju soojust.
«Käisin sel nädalavahetusel suusatamas ja panin igaks juhuks suusakinnaste alla veel jooksukindad, oma arust jäi ruumi küll, kuid sõrmed hakkasid kohe külmetama ja miski ei aidanud. Eile kasutasin samu kindaid, midagi alla ei pannud ja külm ka ei hakanud,» tõi Tuisk näite iseenda hiljutisest kogemusest.
«Oluline on ka niiskuse teema, sest lapsel läheb selg rahmeldamise käigus kiiresti märjaks, tavaliselt ka pepu, kui riided piisavalt vett ei pea, ning siis maandub veel lumepall otse krae vahele,» kirjeldas ta igapäevast pilti lastega õues.
Märg nahk jahtub tunduvalt kiiremini, keha aitab hoida kuivana pesu. Veekindlad materjalid isegi kõige paremate näitajate juures ei suuda võistelda hingavuselt tavaliste kangastega, lisaventileerimiseks on aga suusariietel lukud ja avad, mida siis vajadusel avada.
Tänapäeval on enamik lasteriideid veekindlad ja hingavad. Igal juhul tasub jälgida tootele lisatud andmeid. «Vanaema villasokk ja kampsun on endiselt tegijad. Kõige rohkem soojust annab sulejope, sulge on aga raske hooldada ja see ei kannata vett,» lausus Tuisk.