Lapsevanem, ära saada oma last digitaalsele mänguväljakule

Foto: Shutterstock

Inimesed pole kunagi olnud tehnoloogiast nii sõltuvad kui viimase aasta jooksul. Distantsõpe ja kodukontor olid alguses suurepärane lahendus, mis võimaldas tegeleda töö ja koduste kohustustega paralleelselt. Nüüd on olukord muutunud kurnavaks igapäevaseks võitluseks pereliikmete tähelepanu nimel.

Vanemlikud kogemused tulevad ajaga ning see aasta on olnud täis õpetavaid hetki, mil mõtiskleda selle üle, mis toimis ja mis mitte ning kuidas peaks edasi liikuma. CNN Health edastas mõned tähelepanekud, mida lapsevanemad on selle aasta jooksul märganud.

• Ära saada oma last digitaalsele mänguväljakule

Kiire elutempo on vanematele õpetanud ühe lihtsa lahenduse. Selleks, et lapsevanem saaks enda aega kontrollida ja lapsed vaiksena hoida, antakse lapsele tahvelarvuti, nutitelefon või pannakse telekast mängima lastenurka. See polegi niivõrd uus teadmine, et lapsevanemad kasutavad ekraane, et lapsi rahustada, kuid see pole hea lahendus. Lapse digitaalsele mänguväljakule suunamine peegeldab lapsevanema ajaplaneerimisoskust. Millal on päeva jooksul see aeg, mis on mõeldud vaid sulle ja sinu lapsele? Võti peitub suhtlemises ja koos tegutsemises. Siinkohal võiks initsiatiivi näidata lapsevanem ning teha ettepanek lapsele: «Tule, lähme mängime!»

Pereliikmetega suhtlemine ja koos tegutsemine aitab pingelistel aegadel luua vastupidavust ja tõsta usaldust.

• Ekraaniaja määratlemine

Termin «ekraaniaeg» on tuttav paljudele peredel. Kui varasemalt võis ekraaniaeg viidata ajale, mil laps saab kasutada nutiseadmeid meelelahutuseks, siis nüüd hõlmab ekraaniaeg ka koolitööde tegemist. Ekraaniaega tuleks kohandada, millal on õppimise ja millal meelelahutuse aeg. Samuti peaks määratlema, kus nutiseadmed «elavad» ja kus «magavad» — näiteks võiks olla päevas kindel aeg, mil seadmed pannakse kappi või silma alt ära «magama».

• Emotsionaalne suhe nutiseadmega

Erinevad tehnoloogiaplatvormid üritavad turunduslikel eesmärkidel meie emotsioone tuvastada, et seeläbi pikendada internetis veedetud aega. Seepärast on oluline mõista meie emotsionaalseid suhteid seadmetega. Lapsevanem peaks koos lapsega arutama teemadel, kuidas mõjutavad erinevad sotsiaalmeediakanalid meie tundeid. Kas Instagrami scrollimine tekitab ärevust? Miks on raske TikToki äppi sulgeda? Mis tundeid tekitab teadmine, et telefon on kuskil eemal, mitte minu kõrval?

• Kavalad algoritmid

Laste digitaalmaailma uurides peab tõdema, et see pole alati ilus. Uuringud näitavad, et laste digitaalsed ruumid võimaldavad hõlpsat juurdepääsu vägivaldsele, mitte eakohasele ja ebameeldivale sisule. Selle taga on kavalad algoritmid, mis suunavad aina uuele ja uuele leheküljele, mis pakuvad lapse jaoks huvipakkuvat sisu. Erinevate sotsiaalmeeidaplatvormide ülesanne on hoida lapse tähelepanu kauem ekraanidel. Seetõttu pole aus paluda lapsel vastu panna näiteks põnevatele videotele, mis on algoritmi poolt välja sõelutud püüdlusega hoida last pikemalt ekraanide taga.

• Ekraaniaega ei tohi pikendada uneajast

Tehnikaettevõtted teenivad rohkem reklaamitulusid, kui lapsed vaatavad õhtuti kauem ekraane. See aga on vastuolus eesmärgiga tagada lastele kvaliteetne uni. Seega tuleks tagada kindel rutiin enne uinumist. Magamamineku ja ekraaniaja vahele peaks jääma vähemalt 1-2 tundi. Siinkohal on oluline ka vanemlik eeskuju, sest reeglite kehtestamisel võiks need kehtida kõikidele pereliikmetele.

• Õppetööd segav sotsiaalmeedia

Maailmas on loodud mitmeid programme, mis blokeerivad internetilehekülgi erinevates asutustes, et tagada fookuse hoidmine ühel tegevusel. Näiteks koolidele mõeldud programm Securly Classroom võimaldab õpetajatel näha, millised kõrvalised brauseri vahelehed on nende õpilastel tunni ajal avatud. Ettevõte teatas, et selle programmi 10 168 õpetajat sulgesid sel aastal kokku 5 789 0000 häirivat vahelehte. Seda lahendust on võimalik lapsevanematel rakendada ka kodus, et lastel ei tekiks koolitöid tehes ahvatlust avada YouTube, Twitter või Snapchat.