Obsesiiv-kompulsiivhäirega kaasnevaid probleeme saab ravida kaasaegse tehnoloogiaga

Obsessiiv-kompulsiivhäire on levinud psüühikahäire, mida iseloomustavad sundmõtted ja sundteod. Foto: Shutterstock

Colorado osariigis tehtud uuringus avastati, et obsessiiv-kompulsiivse häirega (OCD-ingl.) kaasnevate psüühiliste probleemidega (näiteks autismispektri häire või tikihäired) patsiendid võivad hästi reageerida aju süvastimuleerimisele, vahendab Medical Xpress.

Obsessiiv-kompulsiivne häire on levinud psüühikahäire, mida iseloomustavad sundmõtted-ja teod. Näiteks tekitvad korduvad mõtted või kujutlused, mis ei ole antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe.

Kompulsiivsed teod ehk sundteod on tegevused või rituaalid, mida inimene justkui peab tegema, et oma mõtetest tulenevat ärevust maandada. Näiteks kontrollib inimene mitukümmend korda, kas uks sai lukku või veekraan kinni.

Aju süvastimulatsioon (ing. k Deep Brain Stimulation, DBS) on neurokirurgiline protseduur, mille käigus viiakse sügavale ajukoesse õhuke isoleeritud traat (nimetatakse ka elektroodiks). Elektrood on ühendatud südamestimulaatori-laadse seadmega, mis paigaldatakse rindkerel naha alla. Seade saadab elektrisignaale liigutusi kontrollivasse ajupiirkonda. Elektrood aitab reguleerida ebanormaalset ajutegevust.

Aju süvastimulatsiooni protseduur on Ameerika Ühendriikides obsesiiv-kompulsiivhäire korral haruldane, sest tegevus sai heakskiidu 2009. aastal ja sellist ravi on saanud vaid paarsada patsienti.

Antud uuringus uuriti viite patsienti aastatel 2015–2019. Patsientidel esines kaasuvaid haigusi nagu näiteks toitumishäire, autismispektri häire, depressioon, aktiivsus- tähelepanuhäire ja tikihäire.

Kolm patsienti olid aju süvastimulatsiooni operatsiooni ajal ärkvel, võimaldades arstidel kontrollida stimulatsioonile reageerimist. Elektroodide õige paigalduse tulemusel tekib patsiendil parem meeleolu, suureneb energia ja väheneb ärevus — need tunnusmärgid viitavad obsesiiv-kompulsiivhäire paranemisele. Aja jooksul toimunud muutusi jälgiti mitmesuguste küsimustike abil, hinnates muutusi meeleolus, ärevuses, depressioonis ja muudes obsessiiv-kompulsiivse häire mõjutatud elukvaliteedi elementides.

Üldiselt paranes meeleolu patsientidel märkimisväärselt. Neli osalejat viiest paranesid täielikult, üks inimene paranes osaliselt. Obsesiiv-kompulsiivse häire sümptomid vähenesid ligikaudu 25%, samuti langes depressiooni sümptomite esinemine rohkem kui poole võrra.