/nginx/o/2012/01/30/933900t1h9eb8.jpg)
TÜ onkoloogia vanemteadur Jana Jaal rääkis seminaril «Melanoom», et kui aastatel 70ndatest 90ndateni võis Eestis täheldada melanoomi haigestumise tagasihoidlikku tõusu, siis alates 90ndatest on toimunud väga järsk tõus nii meeste kui naiste osas, kirjutas Med24.
Vähiregistri andmetel haigestus 2007. aastal Eestis melanoomi 8,7 naist ning 6,3 meest 100 000 elaniku kohta. «Haigestumuse tõus teeb murelikuks, sest naiste haigestumuses oleme jõudnud Soomele järele,» tõdes Jaal.
Eriti tähelepanelik tasuks melanoomi suhtes olla inimestel, kel on sünnimärke üle saja ning kel on suured kaasasündinud sünnimärgid. Aga ka neil, kes on elus saanud palju päikesepõletusi, käivad palju solaariumis, armastavad liigselt päevitada ning käivad tihti nn päikesereisidel.
Taani kogemus näitab, et nii meeste kui naiste seas on kõrgharidusega inimeste hulgas haigestumine sagedasema ja seda seletatakse just päikesereisidega.
Samas toob Jaal välja, et Eesti riskitegurid pole melanoomi puhul täpselt teada. Kuid paari aasta jooksul peaks pilt selgemaks saama, sest ühes algavas doktoritöös plaanitakse neid uurida. «Riskitegureid teades saab ka teavitustööd paremini teha,» tõdes Jaal.
Melanoomi puhul on oluline varane avastamine. Kui melanoom avastatakse I staadiumis, on viie aasta elulemus 95 protsenti, II staadiumis on viie aasta elulemus 70-80 ja III staadiumis 40-60 protsenti. IV staadiumis avastatuna on elulemus erinevate uuringute järgi vaid 5-20 protsenti.
Kuigi Eestis haigestunute vanuselise struktuuri kohta andmeid pole, ei saa enam väita, et haigus noori ei puuduta - haigestunute hulgas on ka palju noori inimesi.