Kooliõe kinnitusel mõjutab praegune kriisiolukord eriti halvasti teismelisi, kes on niigi haavatavad ning hellad oma murdeeaga kaasnevate muutuste tõttu.
Üldlevinud seisukoht on, et tänapäeva lastel on rohkem vaimse tervise muresid kui eelmistel põlvkondadel. SA Tallinna koolitervishoid kooliõed Elis Piirsalu ja Inga Raudsepp tõdevad, et probleemidega lapsi on palju. Ühelt poolt seetõttu, et vaimseid häireid diagnoositakse rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi. «Arvan, et lapsevanemad on teadlikumad kui kunagi varem. Nad loevad rohkem, nad koolitavad end rohkem, infokanaleid on rohkem ning vaimse tervise teemad on järjest enam aktuaalsemad, mistõttu lapsevanemad ja ka lapsed tunnistavad järjest enam oma muresid, häireid, probleeme. Häbitunne on vähenenud ja üha enam on julgust end avada ning pöörduda spetsialistide poole,» leiab Piirsalu, kes on lisaks tööle Tallinna Südalinna koolis ka vaimse tervise õde.
Õudusunenäod ja söömishäired
Milliste vaimsete probleemidega õpilased maadlevad? Tallinna muusikakeskkooli ja Pääsküla kooli kooliõde Inga Raudsepp toob välja erinevad hirmud. «See käib just nooremate õpilaste kohta ja väga sageli saavad hirmud alguse videomängudest või õudusfilmidest,» teab Raudsepp, kes õpilaste tervisekontrollide ajal küsib lastelt ka ekraanikasutamise harjumuste kohta. «Siis selgubki, et lapsed on telekast või internetist näinud midagi, mis jääb painama. Isegi kui tegu on animatsiooniga,» tõdeb Raudsepp, kellele lapsed on koledaid multifilmitegelasi kirjeldanud.
Piirsalu loetleb lisaks terve hulga muresid, millega on lapsed viimasel ajal kimpus. «Unehäired, üleväsimus, ärevushäired, depressioon ning söömishäired. Koolis näen alates sügisest rohkem noori, kes on ärevamad kui tavaliselt ning sageli on neil ka unega probleeme, mistõttu on nad üleväsinud ning kurnatud. Lapsi on ka depressiivsete sümptomitega ning on ka neid, kes proovivad oma niigi pingelist teismeiga kontrollida läbi toitumise.» Kooliõe kinnitusel on õpilaste hulgas nii neid, kes toitumist piiravad, kui vastupidi – ülesööjaid. «Toitumise piiramine annab inimesele tunde, et miski on tema võimuses ja kontrolli all. Ülesöömine jälle tekitab mingiks hetkeks rahulolu- ja heaolutunde, aga seda just hetkeks. Pärast söömissööste tekib kahetsustunne ja enesesüüdistamised, mis sageli viivad oksendamiseni.»