Covid-19 pandeemia ajal suri rohkem rasedaid ja kõhubeebisid

Foto: Shutterstock

Pandeemia ajal suri, koges tüsistusi või sünnitas surnud lapse rohkem rasedaid kui varasematel aastatel, selgus New York Timesi andmeil 17 riigis läbi viidud 40 uuringu analüüsist.

Rasedatel naistel on Covid-19 nakatumise korral suurenenud tüsistuste ja surma oht. Türgi ja Ühendkuningriigi teadlased hindasid pandeemia tagajärgi rasedusele ja sünnitusele, analüüsist jäeti välja uuringud, mis on keskendunud ainult nakatunud rasedate naistele.

Kokku uuriti enam kui kuue miljoni raseduse andmeid. Uurijad leidsid tõendeid selle kohta, et tervishoiusüsteemide kokku kukkumine ja patsientide hirm kliinikutes koroonaviirusega nakatuda, võivad põhjustada emade ja väikelaste surma. Seda eriti madala ja keskmise sissetulekuga riikides.

Uuringu andmetel suurenes pandeemia ajal surnult sündimise tõenäosus 28%. Oht, et naised surevad raseduse või sünnituse ajal, kasvas kõige rohkem Mehhikos ja Indias. Samuti selgus, et pandeemia ajal suurenes sünnitusjärgse depressiooni ja ärevuse kogemine.

Peaaegu kuus korda rohkem naisi vajas pandeemia ajal emakavälise raseduse (viljastatud munarakk kasvab väljaspool emakat) operatsiooni. Emakavälist rasedust saab ravida ravimitega, juhul kui see avastatakse varakult, seega näitavad tulemused, et operatsioonid võisid olla tingitud viivitusest mitte kohe tegutseda.

Ka enneaegse sündimuse määrad ei muutunud pandeemia ajal oluliselt, seda just madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Kõrge sissetulekuga riikides langesid enneaegsed sünnid ligi 10 protsenti. Teadlaste sõnul võib langus olla tingitud muutustest tervishoiuteenuste osutamisel ja rasedate naiste käitumisest pandeemia ajal, viidates sellele, et pandeemia on süvendanud madala ja suure sissetulekuga riikide erinevusi.