Möödunud nädalal tuli Eestis juurde üks uus B-gripiviiruse juht. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu: kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
Lisandus üks uus B-gripiviiruse juht
29. märtsist kuni 4. aprillini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arsti poole 2751 inimest, kellest 18 protsenti olid lapsed. Ringluses on peamiselt rinoviirus. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Narvas, Viljandimaal, Raplamaal ja Pärnumaal.
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui ka WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel, sest inimesed peavad kinni hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmetest SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks.
Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.