Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Loe, millal tuleks pöörduda vaimse tervise nõustaja poole

Vaimse murega abivajaja saab nõustajaga suhelda veebi vahendusel. FOTO: Eero Vabamägi

Covid-19 pandeemia on endaga kaasa toonud ohtralt muutusi ja psühhosotsiaalseid pingeid inimeste eludes. Mitmed uuringud on näidanud, et kriisi ja sotsiaalse isolatsiooniga kaasneb vaimse tervise häirete sagedasem ägenemine, suureneb perevägivalla hulk ühiskonnas ning kasvab tõenäosus kogeda traumaatilisi sündmusi.

Hetkel saab vaimse tervise alast abi otsida muuhulgas näiteks kriisabi liinilt, ohvirabi liinilt kui ka riiklikust arstiabi võrgust, kuid käesoleva kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi olemasolevad võimalused tegelikku abivajadust katta. Seetõttu on Eestis välja töötatud vabatahtlike panusel põhinev vaimse tervise nõustamisteenus. Projektis teevad kaasa Eesti psühhiaatrite seltsi noorpsühhiaatrite sektsioon, Peaasi.ee meeskond, VAAB (vabatahtlike andmebaas) ja sotsiaalkindlustusamet, lisaks kaasatakse jooksvalt erinevaid eksperte.

Tasuta veebinõustamise projekti eestvedaja Krista Tomsoni sõnul on täna Eestis vaimse tervise muredega kimpus olevaid inimesi rohkem kui kunagi varem. «Teadmatus tuleviku ees, isoleeritus, ebastabiilsus tööturul, lapsevanemate suurenenud koormus seoses koduõppega, lähedaste haigestumine, kasvatab oluliselt survet inimeste vaimsele tervisele,» lausus Tomson. Ta lisab, et mingi aja suudab igaüks vaimset pinget taluda, kuid pikaajaline «stressiseisund» mõjub tahes tahtmata kurnavalt. «Kindlasti ei tohi tekkinud pingeid ja ärevust enda sees hoida. Näiteks tasuks rääkida kogenud nõustajaga, kes esitavad suunavaid küsimusi ning aitavad leida tegevusi, mis viivad «pinget kruvivad» mõtteid eemale,» kirjeldab Tomson veebinõustamist. «Tihtilugu leiab lahenduse tekkinud probleemidele just kõrvalseisja pilk, kes oskab näha suuremat pilti ning tunnetab ära, millal piisab inimesele vaid nõustamisest, millal vajab ta aga tugevamat abi,» täpsustas Tomson.

Tasuta veebinõustamine käivitus juba 2020. aasta juuni keskel ning on mõeldud üle 27-aastastele inimestele ning on kättesaadav kõikjal Eestis. Abivajajad ja -pakkujad viiakse kokku peaasi.ee lehele loodud broneerimissüsteemis https://registratuur.peaasi.ee/kriisi 

Nõustamised toimuvad üle videosilla, et tagada inimeste ohutus pandeemia ajal. Aprilli lõpus käivitub veebilehel ka Chati’i nõustamine ning tasuta telefoninõustamine, mille number saab olema 660 4500.

Millal pöörduda nõustaja poole?

  • Kui tunned, et on tekkinud stress, mis segab sind igapäevaste toimingute tegemisel (näiteks tööl käimine, söömine, magamine, lähedastega suhtlemine).
  • Kui peas on muremõtted, mis ära ei lähe.
  • Kui tunned, et ei suuda enam oma emotsioone kontrollida või oled muutunud tuimaks.
  • Kui tunned, et tahaksid oma muresid kellegagi jagada.
  • Vahepeal piisab ka tunniajasest vestlusest võõraga, kes kuulab sind ära ja vajadusel jagab teistsuguseid vaatepunkte.

Kriisiga saab pöörduda näiteks järgmistesse kohtadesse:

  • Eluliin Tel 6 558 088 eesti keeles (E-P 19-7) Tel 6 555 688 vene keeles (E-P 19-7) www.eluliin.ee
  • Usaldustelefon Tel 126 eesti keeles (E-P 17-3) Tel 127 vene keeles (E-P 19-23) www.usaldus.ee
  • Üleriigiline lasteabitelefon Tel 116 111 eesti ja vene keeles (24h) www.lasteabi.ee
  • Ohvriabi Infotelefon: 612 1360 või 16106 www.ohvriabi.ee 
Tagasi üles
Back