/nginx/o/2021/04/11/13723617t1h3f1d.jpg)
Mõned inimese ajurakud suurendavad oma aktiivsust pärast organismi surma. Need «zombirakud» aktiveerivad geenide avaldumise ja jätkavad vapralt elutähtsate ülesannete täitmist, nagu oleks keegi unustanud neile öelda, et see töö on nüüd ülearune, vahendab Science Alert.
Neuroloog Jeffrey Loeb Illinoisi ülikoolist ja tema kolleegid vaatlesid, kuidas «zombirakud» kasvatasid kangekaelselt uusi jätkeid ja askeldasid pärast surma tundide kaupa.
«Enamik uuringuid eeldab, et kõik ajus peatub, kui süda enam ei löö, kuid see pole nii,» ütles Loeb.
«Meie avastusi läheb vaja inimese ajukudede uuringute tõlgendamiseks,» lisas ta. Suur osa andmeid ajukahjustuste kohta, näiteks autismi, Alzheimeri tõve ja skisofreenia, on saadud pärast surma ajukudede uurimisest – see lähenemisviis on ravi otsimisel oluline. Tavaliselt tehakse selliseid uuringuid kudedega, mis on surnud üle 12 tunni tagasi.
Võrreldes geenide avaldumist värsketes ajukudedes ja surnud inimeste ülalmainitud ajuproovides, leidsid Loeb ja meeskond silmatorkavaid erinevusi, mis ei olnud vanuse ega haigusespetsiifilised.
Üldiselt «vaikisid» neuronaalsed rakud ja nende geenide avaldumine pärast surma kiiresti. Tähelepanuväärne on aga see, et gliiarakud hoopis suurendasid geenide avaldumist ja muid protsesse.
Esialgu võib see tunduda üllatav, kuid tegelikult on igati loogiline, kuna gliiarakud, näiteks jääkaineid söövad mikrogliiad ja astrotsüüdid käivitatakse, kui asjad lähevad valesti.
«See, et gliiarakud pärast surma suurenevad, ei ole liiga üllatav, arvestades, et nende ülesanne on pärast ajukahjustusi, nagu hapnikupuudus või insult, asju puhastada,» ütles Loeb. «Zombi» gliiarakud paisuvad, «õgides» aju surevaid osi.
24 tunni pärast olid alistunud aga ka need rakud ja neid ei olnud enam võimalik eristada ümbritsevast lagunevast koest.
Leiud aitavad paremini mõista surmajärgseid ajuanalüüse, andes adekvaatse pildi erinevate rakkude püsivusest.
Uuring avaldati Nature teadusajakirjas.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)