Iga kümnes vastsündinu vajab intensiivravi
12. aprill 2021, 10:39
/nginx/o/2021/02/09/13621201t1h40e9.jpg)
Euroopas vajab ligikaudu 10 protsenti vastsündinutest intensiivravi. Kriitilises seisundis vastsündinutele kujutavad aga väga suurt ohtu ravimiresistentsed bakterid. Kümne riigi, sealhulgas Eesti teadlaste osalusel alustati projekti, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uued meetodid infektsioonide ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks.
Tartu Ülikooli laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht rääkis, et näiteks sepsis ehk veremürgitus on vastsündinuil üks sagedasemaid intensiivravi tüsistusi, mis on seotud suure suremuse ja halvema psühhomotoorse arenguga. «Vaatamata sellele, et resistentsete bakterite tungimise kohta vastsündinute organismi on üha rohkem andmeid, on seni väga vähe usaldusväärset teavet laialdaselt rakendatavate infektsiooni ennetamise ja kontrolli meetmete tõhususe kohta,» kirjeldas ta.
Rahvusvahelises projektis «NeoIPC» hakkavad probleemiga põhjalikumalt tegelema 13 organisatsiooni teadlased ja arstid kümnest riigist. Eesti meeskond osaleb projektis professor Tuuli Metsvahi juhtimisel. Projektipartnerite võrgustikul on suur kogemus valdkondades nagu vastsündinute infektsioonid, infektsioonikontroll, mikrobioloogia ja haiglas tekkivate infektsioonide järelevalve.
«Täpsemalt soovime projektis töötada välja ja võtta kasutusele uudsed meetodid selleks, et hinnata infektsioonide ennetamise ja kontrolli all hoidmise meetmete tõhusust. Selleks ühendame randomiseeritud kliinilise uuringu, sobivad rakendusteaduslikud strateegiad ja järelevalve uudsete kliiniliste ja genotüpiseerimise meetoditega,» kirjeldas professor Metsvaht. Teadlaste pikaajalisem eesmärk on luua laialdane üleeuroopaline võrgustik, mis aitaks parandada infektsioonikontrolli vastsündinute ravis.