Biokeemik räägib, mis aitab toota organismi McGyveri teipi ehk universaalset parandusmaterjali

Kollageeni tootmiseks on vaja toiduvalku, mitut mineraali ja vitamiini – menüü peab olema mitmekülgne. Foto: Shutterstock

Kollageenid on valgud, mida on täiskasvanud inimese kehas mitu kilo – massi poolest üks kaalukamalt esindatud valke. Kollegeeni vajalikkust räägib Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia kaasprofessor Kalle Kilk. 

Mis on kollageen ja miks seda vaja on? 

Kui me räägime keha karkassist, siis enamikul tuleb kohe silme ette luukere. Aga kui küsida, kas luudel on ka sisemine karkass, siis jõuamegi kollageenini. See karkass koosneb küll paljudest taladest, poltidest ja mutritest, kuid kollageen on enamikus kudedes kandvaim tala ning see on ka põhjus, miks selle hulka inimkehas saab mõõta kilodes, mitte milligrammides. Lisaks on kollageen organismi McGyveri teip ehk universaalne parandusmaterjal. Kui vigastame nahka, nii et jääb järele arm, või vigastame maksa, nii et seal tekkib tsirroos, siis mõlemal juhul asendub tavapärane kude kollageeniga. 

Mis on kollageeni ülesanne nahas?  

Eluea vältel kollageeni hulk nahas suureneb kuni 25–35 eluaastani ning siis hakkab vähenema. On kudesid, kus kollageeni hulk on väga suur, näiteks sidemed ja kõõlused. Kui Achilleuse kõõlus on katki või vaevab põlvesideme venitus, siis molekulide tasemel on see kollageeni struktuuri probleem.  

Ühest küljest on kollageeni tootmine kehas geneetiline programm, mõni kollageenide tüüp väheneb erinevalt või ei vähene üldse ja teistes kudedes võib samal ajal toimuda intensiivne kollageeni tootmine. Lisaks on oma sõna öelda ka elustiili ja keskkonnafaktoritel. Näiteks päevitamine kaitsekreemita ja suitsetamine mõjutavad naha vananemist, sest kollageenist ehitatud naha karkass «deformeerub». Nahas on mitut tüüpi kollageeni. Osa moodustab karkassi, mis hoiab pealmist nahka alumise küljes kinni. Teine osa on need, mis defineerivad naha tekstuuri ja venitatavuse.  

Kuidas kollageeni tootmine võib häiruda? 

Kollageeni produktsioon vajab toiduvalku, mitmeid mineraale ja vitamiine. Nende puudusel võib tootmine häiruda. Näiteks vitamiin C on kollageeni tootmiseks ülivajalik ning selle puudusel tekivad spontaansed veritsused või hammaste väljalangemised. Haavade mitteparanemine võib olla tingitud sellest, et kehal puudub võimekus kollageeni toota.  

Samuti mõjutab produktsiooni kõrge veresuhkur, sest liigsed suhkrumolekulid, mis oma kohta ei leia, kipuvad hängima ka seal, kus ei peaks, ning sellega segavad kollageeni tootmist. Rääkides spetsiifilisemalt nahast, siis välised oksüdatiivse stressi allikad nagu päiksekiirgus on kindlasti olulised kollageeni ainevahetuse mõjutajad. 

Kuidas hoida kehas kollageeni tootlust? 

Kollageeni tootmine vajab aminohappeid, mida saame toiduvalgust, lisaks mitut vitamiini ja mineraali. Kollageeniga rikastatud toiduainete tarvitamisel on leitud positiivseid seoseid naha elastsuse ja tugevusega. Kuid et kollageen on vähese toiteväärtusega, võiks pigem eelistada piima, muna või kasvõi sportlaste valgupulbrite tarvitamist, sest nendega aidatakse kaasa ka teiste valkude, mitte ainult kollageeni tootmisele. 

Mitu kosmeetikaettevõtet reklaamib erinevaid kollageeni sisaldavaid tooteid. Kuidas peaks nendesse suhtuma?  

Kollageenilisandiga reklaamitakse nii sissesöödavaid kui pealemääritavaid tooteid ning nende toime on erinev. Nahk on inimese kaitsebarjäär ning naha eesmärk on endale sattunud asju kehast väljas hoida. Seega nahale määritud kollageen ei jõua efektiivselt organismi. Ei sissesöödud ega pealemääritud kollageen liitu otseselt kehas olevate kollageeni struktuuridega.  

Vananedes kollageenisisaldus kehas väheneb. Mida sel juhul ette võtta? 

Osa kollageenide vähenemine ja ümberstruktureerimine nahas vananemise käigus on loomulik protsess, mitte haigus. On küsitav, kas selle vastu peaks üldse midagi ette võtma. Naha eest hoolitsedes ning normaalse toitumise ja elustiiliga on võimalik nahka kauem nooruslik hoida. Menüüs peab olema piisavalt valke, värskeid puuvilju ja marju. Marjades leiduvad polüfenoolid on head oksüdatiivse kahjustuse eest kaitsjad.  

Vitamiinid C ja E on olulised antioksüdandid, lisaks on kollageeni sünteesis oluline vitamiin C. Täiendavalt võib naha kaitsevõime hoidmiseks nimetada olulisteks vitamiine D, A, seleeni ja tsinki.