Kuidas mõjutab pikka aega kestnud stress südame tervist?

Foto: Shutterstock

Krooniline stress kahjustab keha ja tervist, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, milline on pikaajalise stressi mõju ja kuidas kahjulikkust vähendada. 

Stress mõjutab igapäevaselt kõiki inimesi, kuid erineval moel. Lühiajaline stress võib olla kasulik, kuna õpetab inimest kohanema uue olukorraga ning valmistab ette erinevates elusituatsioonides toime tulekuks.

Mõõdukas ja lühike stress stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab organismi vastupanuvõimet, parandab mälu, keskendumisvõimet ning tulemuslikkust.

Kauakestev ülekoormus kurnab aga organismi, põhjustades mitmeid tervisemuresid nagu enneaegset vananemist, valu, migreenihoogusid, unekaotust, ülekaalulisust, depressiooni, seedetraktikahjustusi ja südame-veresoonkonnahaiguseid. 

Stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini mõjul kiireneb pulsisagedus ja veresooned tõmbuvad kokku. See paneb südame kõvasti tööle ja tõstab vererõhku, mis omakorda aja möödudes südamelihast ja veresoonkonda kahjustab.

Elustiili valikutega saab südamehaiguste riske maandada või suurendada

Tänapäeval on suureks probleemiks inimeste vähene kehaline aktiivsus. Ebapiisav liikumine on sama ohtlik haiguste tekke riskifaktor nagu ülekaal ja suitsetamine, põhjustades üle maailma umbes viis miljonit surma aastas. 

Stressi ohjeldamiseks tuleb vähendada igapäevast järjestikust istumisaega ning suurendada liikumist. Istuva eluviisiga inimeste risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse kahekordistub võrreldes nendega, kes on kehaliselt aktiivsed. Televiisori vaatamine rohkem kui neli tundi päevas suurendab üldist suremust 46% ja suremust südame-veresoonkonnahaigustesse 80% võrra.

Tähtis on, et füüsiline treening oleks regulaarne ning inimesele jõukohane. On täheldatud, et täiskasvanud saavad parandada oma tervist kui nad liiguvad igapäevaselt keskmise intensiivsusega vähemalt 30 minutit. Nädalast liikumiskoormust on hea jagada ühtlaselt, näiteks liikuda viiel päeval nädalas mõõduka koormusega 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega 25 minutit.

Keskmise intensiivsusega tegevused on kõndimine, rahulik jalgrattasõit ja ujumine, tantsimine. Kõrge intensiivsusega tegevused on jooks, tempokas jalgrattasõit, hüpped, jõutreening ning pallimängud. Väga kasulik teha vähemalt kaks korda nädalas jõutreeningut.

Televiisori vaatamine rohkem kui neli tundi päevas suurendab üldist suremust 46% ja suremust südame-veresoonkonnahaigustesse 80% võrra.

Südame tervise jaoks on oluline loobuda suitsetamisest, tervislikult toituda, tarbida rohkem köögivilju, kala ja head õli, piirata punase liha, suhkru, energiajookide, karastusjookide ja alkoholi tarbimist.

Oluline on ka töötempo maha võtmine, piisav uneaeg ning aja veetmine lähedastega. Lõõgastuda võivad aidata küünalde põletamine ja raamatu lugemine.

Millest saada turgutust?

Stressinähtudega aitavad toime tulla B-grupi vitamiinid, magneesium, melatoniin, glütsiin, rahustavad ravimtaimed nagu kannatuslill, kuldjuur, palderjan, veiste-südamerohi, humal ja meliss.

Kõrge kolesterelooli puhul sobivad oomega-3 ehk kalaõli, punasest riisist saadud monakoliin K-t sisaldavad preparaadid, oliivilehe ekstrakt ja koensüüm Q10, mis kaitsevad veresooni ja südant.

Püsiva stressi korral, mis tekitab närvilisust, muretsemist, hirmu tuleviku pärast ja häirib igapäevatoimetusi, peaks kindlasti pöörduma arsti poole.