15 inimest veetsid 40 päeva koopas ilma telefoni ja päikesevalguseta

15 vabatahtliku lõpetasid 40 päevase koopas elamise projekti 24. aprillil Foto: Renata Brito/ap/scanpix

15 vabatahtliku vanuses 27-50 eluaastat veetsid Prantsusmaa edelaosas asuvas Lombrivesi koopas 40 päeva ilma telefoni, kella ja päikesevalguseta, vahendab Insider. 

Kaheksast mehest ja seitsmest naisest koosnev vabatahtlike rühm elas Lombrivesi koopas 40 päeva projekti «Deep time» (ing. k sügav aeg) raames, mille eesmärk oli uurida inimese isolatsiooniga kohanemisvõime piire. 1,4 miljoni dollari suurune projekt lõppes laupäeval.

Koopas olles magasid vabatahtlikud telkides ja tegid pedaalratastega ise elektrit. Vett ammutati pea 45 meetri sügavuselt maa sees asuvast kaevust. Päikesevalguse puudumise tõttu pidi rühm järgima oma bioloogilist kella, et teada, millal magada, süüa ja igapäevaseid ülesandeid täita. Koopas oli keskmine temperatuur 12 kraadi ja õhuniiskus 95%.

Ajataju kadus osalejate sõnul üsna kiiresti, ühe vabatahtliku arvates veedeti koopas kokku 23 päeva. Rühm ei suhelnud välismaailmaga ega kasutanud muid elektroonilisi seadmeid. 

Üks vabatahtlik, matemaatikaõpetaja Johan François ütles, et tegi jooksutiire enda vormis hoidmiseks. Kaks kolmandikku osalejatest väitis, et soovib kauem koopas viibida. «Üks kord elus oli justkui võimalik panna elu pausile,» ütles The Guardiani andmetel üks katses osalenud seitsmest naisest Marina Lançon. «Kordki elus oli aega ja saime peatuda elamiseks ja oma ülesannete täitmiseks. See oli suurepärane,» sõnas Lançon.

Lançon tunnistas siiski, et tunneb taas rõõmu õues viibimisest ja linnulaulu kuulmisest. Sotsiaalmeedias avaldatud kaadrid sellest päevast näitavad, kuidas koopast ilmuvad naeratavad vabatahtlikud aplausi saatel, ees spetsiaalsed päikeseprillid silmade kaitseks pärast pikka pimedat aega.

Prantsuse ja Šveitsi teadlased hoidsid vabatahtlikel silma peal, kontrollisid meeskonna magamisharjumusi, sotsiaalseid suhteid ja kognitiivseid funktsioone. Samuti koguti andmeid liikmete ajutegevuse kohta enne ja pärast koopasse sisenemist. 

Projekti taga olnud teadlased ütlevad, et see aitab neil mõista, kuidas inimesed saavad kohaneda äärmuslike elutingimustega ja olla täiesti eraldatud. «Meie tulevik inimestena sellel planeedil areneb,» ütles Christian Clot, projektijuht ja grupiliige, pärast koopast väljumist. «Peame õppima paremini mõistma, kuidas meie aju on võimeline leidma uusi lahendusi vaatamata olukordadele.»