Ülemaailmne pandeemia annab võimaluse looduskeskkonnal taastuda

Foto: Shutterstock

Covid-19 pandeemia mõju inimestele on olnud laastav ja peamiselt negatiivne. Siiani on viirus põhjustanud 3 miljoni inimese surma kogu maailmas ja arvatavasti on see number veel suurem. Kuid kuidas on pandeemia mõjutanud looduskkeskonda?

Sel ajal kui inimkond tegeleb vaktsineerimisega ja Covid-19 pandeemia vastu võitlemisega, saab loodusmaailm väikese pausi. Maailm, kus inimesed reisivad vähem, toob suurt kasu looduskeskkonnale. Medical News Today uuris, milline on pandeemia mõju elusloodusele ja kliimale. 

Üks peamine ja valdavalt positiivne eelis elusloodusele on reisimise vähenemine. Samuti on autodega sõitmise vähenemine vähendanud ka maanteedel hukkunud või vigastatud metsloomade arvu. Uuring, milles analüüsiti 11 riigi teekonna andmeid, näitas, et Hispaania, Iisraeli, Eesti ja Tšehhi Vabariigis langes pandeemiapiirangute esimestel nädalatel loomade maanteel toimunud hukkumised üle 40%.

Lisaks reisib maailma veeteedel ja ookeanidel vähem laevu laevanduse, kalapüügi, vesiviljeluse ja turismi eesmärgil. 2020. aasta novembris ennustasid eksperdid, et ülemaailmne merekaubandus langeb selle aasta lõpuks 4,1%.

Veetranspordi vähenemine eeldab ka vähem olukordi, kus sureb veeloom, kes on saanud löögi transpordivahedilt. Sama on olukord lennuliikluses, kus on hukkunud vähem linde lennuvahendi löögist.

Pandeemia toob esile positiivseid külgi, kuid uued probleemid on kiired tekkima

Arvatakse, et pandeemia võib rikkuda üldiselt ebaseaduslike tarneahelate liikumise, mis soodustavad elusloodusega kauplemist ja hävitavad metsikuid populatsioone. Kuid sellest hoolimata on näiteks ebaseadusliku kalapüügi määr Brasiilias ja Filipiinidel tõusuteel.

Mitmel pool maailmas on teatatud juhtudest, kus metsloomi on nähtud suuremates linnades või kaubasadamates. Loomade arvu suurenemine, kes on sattunud linnakeskkonda on tõenäoliselt tingitud inimeste vähesest liikuvusest, õhu- ja veereostuse ning mürasaaste vähenemisest. 

Näiteks on inimesed märganud Tšiilis Santiago kesklinnas ekslevaid pumasid. Itaalias Trieste sadamas on kohatud delfiine, keda varasemalt seal nähtud pole. 

Nüüdseks kaks aastat kestnud pandeemia ei paranda pikaajalisi probleeme, näiteks selleks, et võimaldada maailma kurnatud kalapopulatsioonidel taastuda on vaja vähendada kalapüüki veel 10-15 aastat.

Pandeemia levikuga on peatunud või vähenenud mitmete looduskaitse organisatsioonide töö, sealhulgas ka erinevate salaküttimise piiramised. Õiguskaitse vähenemine võib põhjustada metsloomade ebaseadusliku tapmise järsu suurenemise, eriti ohustatud loomaliikide seas. 

Mõned eksperdid muretsevad, et majanduslikus raskustes olevates riikides võib pandeemia põhjustada loodusvarade ekspluateerimise suurenemist, näiteks ebaseaduslik metsaraie ja metsloomade turg. Selle kõige põhjuseks võib olla olemasolevate töökohtade kaotus ning inimeste soov leida alternatiivseid lahendusi toimetulekuks. Sateliidipiltide järgi toimub metsade hävitamist mitmetes riikides. 

Suureks probleemiks on kujunemas ühekordsete Covid-19 kaitsevahendite plastreostus, mis põhjustab loomade surmasid ülemaailmselt. Ühe uuringu kohaselt viskavad inimesed kogu maailmas ühe päeva jooksul minema 3,4 miljardit ühekordset näomaski ja näokaitset. Loomad võivad aga nendesse takerduda või alla neelata. 

Paranemas on kliima- ja õhureostuse olukord

Paljud uuringud üle kogu maailma on teatanud, et pandeemia on kliima- ja õhureostust märkimisväärselt vähendanud. Pandeemia alguskuudel tehtd uuringu kohaselt langes igapäevane ülemaailmne süsinikdioksiidi tase 17%. Samamoodi näitasid teised uuringud, et lämmastikdioksiidi saasteaine tase langes drastiliselt, 20–40%, kogu USA-s, Lääne-Euroopas ja Hiinas.

Ameerika uuring Trusted Source leidis, et ajavahemikus 27. märts kuni 14. mai 2020 vähenes ühes Massachusettsi piirkonnas autoga sõitmine 71% ja veoautode liiklus vähenes 46%. Sellest tulenevalt vähenes heitkogustes sisalduvate kahjulike osakeste tase, vähendades musta süsiniku 22–46%.

Brasiilias läbi viidud uuring leidis, et osalise sulgemise ajal vähenes São Paulos  lämmastikoksiidi tase kuni 77,3%.

Uuringus, mis pärineb 2020. aasta septembrist, väidavad teadlased, et pandeemiaolukord on parandanud õhu kvaliteeti, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid. See on vähendanud ka survet tundlikele turismisihtkohtadele nagu näiteks tihedalt külastatud randadele.

Pandeemia tulemusel võivad ülemaailmsed ja Euroopa heitkogused tööstuse, energeetika, rahvusvahelise laevanduse ja maanteetranspordi sektoris langeda 30–50% ja lennundussektoris 80%

Reisipiirangud parandavad ka maailma veekogude tervist. India pikima mageveekogude jõgedes langes pandeemia ajal reostustase peaaegu 16%. Teine allikas leidis, et Covid-19-ga seotud randade sulgemine ja reisipiirangud vähendasid Kenya ranniku lähedal merekeskkonda lekkiva prügikasti hulka.

Õhukvaliteedi paranemine tähendab sageli veekvaliteedi paranemist, arvestades ookeani ja atmosfääri tihedust.