Pandeemia, mis on kaasa toonud kodukontori ja kaugõppe, muudab pingeliseks nii laste kui ka lapsevanemate elu ning tülid on kerged tekkima väga lihtsatest asjadest. »
4 nõuannet, kuidas mitte ärrituda, kui lapsed sind viimse piirini viivad
Pärast aasta aega kestnud kodukontorit ja kaugõpet on lapsevanemad peaaegu läbipõlemise äärel, kirjutab Insider. See võib muuta rahulikuks jäämise raskeks olukorras, kus lapsed sind ärritavad või on lihtsalt liiga lärmakad.
«Me ei kaota pead seetõttu, et oleme nõrgad või halvad lapsevanemad või et me ei armasta oma lapsi piisavalt. Pigem kaotame enesevalitsuse, sest oleme ülekoormatud, kurnatud, stressis, pettunud, segaduses,» ütles dr Carla Naumburg, kahe lapse ema ja raamatu «How to Stop Losing Your Sh-t With Your Kids» autor.
Sellised nõuanded nagu «hinga sügavalt sisse», ei ole eriti kasulikud, kui olete lapsevanemana juba aru kaotamas. Selle asemel, et lasta asjadel minna, tehke üks eneseanalüüs.
1) Tee kindlaks oma päästikud
Meil kõigil on asju, teemasid ja olukordi, mis vallandavad meis viha või närvilisuse. Naumburgi sõnul tuleks need üles leida, sest teades, mis sind vihaseks muudab, saad olukorda ennetada või ohjata. «Mõelge välja oma ärritajad ja aktsepteerige neid. Meil kõigil on oma mõtted, tunded, käitumine ja kehalised aistingud, mis annavad teada kui hakkame enesevalitsust kaotama,» sõnab naine.
Kui leiad end rusikaid pigistamast ja oled valmis häält tõstma, tunneta, et oled viidud viimse piirini. Ära kasuta agressiivset käitumisviisi, vaid leia selle asemel midagi muud. Näiteks hüppa ringi, tee naljakaid nägusid või ükskõik mida muud, mis ülekeemist väldib. Püsi tasa, kuid ära varja oma emotsioone ega suru neid alla.
«Keegi ei taha oma laste peale karjuda, seega võib emotsioonide tervislikust väljendamisest kasu olla,» sõnab lastearst ja nelja-aastase lapse isa dr Richard Brucker. Tasakaalus käitumisega õpetame lastele, kuidas teistega lugupidavalt suhelda, isegi siis, kui olete juba vihast punane.
«Tähtis on rõhutada, et teie laps ei ole selle emotsiooni põhjus, mida te tunnete, vaid lapse tegevus on. Selle asemel, et öelda mõned krõbedamad sõnad, võite hoopis öelda: «Ma tunnen end väga ärritatuna, kui pean karjumist kuulama.»
2) Leiutage peatumismärguanne
Mõnikord märkavad lapsed viha enne, kui lapsevanem sellest ise aru saab. Heather Osterman-Davis, seitsmeaastase ema New Yorgis, mõtles välja käemärguande, mida ta kasutab omavahelises suhtluses seitsmeaastase tütrega. Käemärguanne on loodud mõlema kokkuleppel ja seda on õigust näidata nii tütrel kui ka emal siis, kui vestlus tuleb peatada.
«See on omamoodi märk, kui kumbki meist seda kasutab, siis võtame aja maha, hingame sügavalt sisse, küsimusi ei esita ja samuti pole vabandusi vaja,» sõnab Osterman-Davis.
Kaheaastase lapse ema Carrie kasutab sama nippi. «Mu poeg kasutab seda, kui ta tunneb, et ma vajaksin hingetõmbepausi. See tõmbab mind reaalsusesse tagasi ja aitab mul näha olukorda lapse vaatenurgast,» sõnas Carrie.
3) Üks asi korraga, vältige rööprähklemist
Naumburgi sõnul muutuvad lapsevanemad pahuraks kõige sagedamini siis, kui üritavad teha mitut tegevust korraga. Väiksem laps nutab, pliidil keeb supp üle ja teine laps palub sinult abi koolitööde tegemisel – tuttav olukord? Tõenäoliselt saab pahandada teine laps, kes tuli abi paluma. See on ebaõiglane, sest süüdi on tegelikult situatsioon ise. Sellises olukorras on mõistlik aeglustada ja lõpetada pooleliolevad tegevused.
«Ma tean, et kogu aeg pole võimalik ainult ühe ülesandega korraga tegeleda, kuid see on ülivõimas strateegia, kuidas jääda kaose keskel rahulikuks,» lisab Naumburg.
4) Vabandamine on parandav salv
Carla Naumburgi sõnul on kõige olulisem õppida andestama ja vabandust paluma. «Isegi kui kaotate laste pärast oma hea tuju, on oluline vabandada ja vead omaks võtta,» sõnab Naumburg.
«Me võime endale meelde tuletada, et lapsevanemaks olemine on kõigile raske. Täiuslikku vanemat pole olemas, te ei pea olema perfektne lapsevanem, et olla laste jaoks suurepärane ja armastav.»