L, 4.02.2023

Arst annab nõu: kuidas parandada tervist pärast Covid-19 põdemist

, Laboriarst
Arst annab nõu: kuidas parandada tervist pärast Covid-19 põdemist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pärast Covid-19 põdemist tuleb anda kehale puhkust.
Pärast Covid-19 põdemist tuleb anda kehale puhkust. Foto: Shutterstock

Paljud Covid-19 läbipõdenud kurdavad, et tervis ei ole enam endine. Kuigi keha on saanud viirusest võitu, on organism nõrk ja taastub aeglaselt. Soovitusi, kuidas taastada organismi haiguseelsele võimalikult lähedane seisund, jagab SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Praeguste uuringute põhjal võivad kuni pooltel haigust põdenutel jääda pikemaajalised, nädalaid või isegi kuid kestvad kaebused. Sagedasemad neist on peavalu, kognitiivsed ehk tunnetuslikud probleemid, väsimus ja koormustaluvuse langus. Mõnel jääb püsima köha ja valu rindkeres. Järelnähtude esinemine ja tõsidus sõltub eelkõige haiguse läbipõdemise raskusest.

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on viirushaiguse põdemise järel tõenäolisemalt pikemajalisemad kaebused teatud riskigruppidel, näiteks vanemaealistel ja neil, kel on kaasuvaid haigusi (kõrge vererõhk, diabeet jt) või suur ülekaal. Samas võivad pikemaaegseid sümptomeid kogeda ka nooremad. 18-34-aastased, kellest 20 protsendil kestsid mõned sümptomid kuid, kuigi olid enne koroonaviirusega nakatumist hea tervise juures.

Anna kehale aega puhata

Haiguse taandudes ja negatiivse koroonaviiruse testi järel tuleks võimalusel anda kehale piisavalt aega täielikuks puhkuseks, et keha saaks taastuda raskest lahingust viirusega. See sõltub jällegi põetud haiguse raskusest, kuid ka kergematel juhtudel võiks see olla vähemalt nädal aega. Magada tuleb piisavalt, vähemalt 7-8 tundi. Vaid hästi puhanud keha saab keskenduda paranemisele. See on ka põhjus, miks ei tohiks rutata tavapärasesse rutiini, vaid siirduda sellesse järk-järgult. Liiga palju tööd, stressi ja ärevust kurnavad keha ega jäta jõudu taastumiseks.

Luba kehale sobilikku toitu

Haiguse läbipõdemine kujutab kehale suuremal või vähemal määral stressi, seejuures kurnavad keha ka ravimid. Kurnatusest taastumiseks vajab organism energiat, mida saab mitmekülgsest toidust. Alustuseks võiks eelistada organismile kergemini omastatavaid toite ja süüa väikeste portsjonite kaupa. Nii ei kuluta keha seedimiseks ülemäära energiat.

Vajalikul määral peaks olema toidulaual valke – kaunvilju, seemneid, pähkleid, keedetud muna ja kana, sest need aitavad haigusest kurnatud keha kiiremini taastada. Oluline on ka piisav vitamiinide ja mineraalainete sisaldus toidus, selleks söö piisavalt toortoitu — salateid ja puuvilju ning joo rohkelt vett.

Treeni keha, iga päev natukene rohkem kui eelmisel

Sõltuvalt haiguse põdemise raskusest, võib liikuma ja sportima asumine olla raske, kuid liikuma peab, sest füüsiline koormus toetab kiiremat taastumist. Liikumine parandab vereringlust ja sellega hapniku paremat transporti kudedesse ning aitab ajul toota rohkem «õnnehormoone», mis tõstavad tuju ja parandavad enesetunnet. Olenemata vanusest ja võimetest, alusta liikumise ja treenimisega järk-järgult. Raskema kuluga haiguse järgselt tuleb alustada ettevaatlikult – esialgu piisab kümnest minutist jalutamisest. Tee endale plaan koormuse järk-järguliseks tõstmiseks. Kuula oma keha ja ära pinguta üle.

Treeni ka mälu

On teada, et koroonaviirus võib kahjustada aju- ja närvirakke. Seda mitmel viisil, millest üks on mälu halvenemine. Neuroloogiliste sümptomite põhjus võib teadlaste hinnangul olla haiguse tagajärjel häirunud verevarustus ja hapniku taseme langus veres.

Selleks, et taastada mälu ja kaotatud tähelepanuvõime, tasuks leida igas päevas veidi aega ajutreeninguks: sudoku, ristsõna, pusle jt. Treenimine, tervislik toitumine, piisav uni, stressi maandamine ja vee joomine on samuti mälu ja tähelepanuvõime taastamisel abiks.

Kontrolli, kuidas on haigus mõjutanud sinu üldiseid tervisenäitajaid

Arstid üle maailma on märganud, et lisaks kopsudele kahjustab koroonaviirus ka neerusid, maksa ning teisi organeid ja organsüsteeme. Vahetult pärast haiguse läbipõdemist laboriarstid verepõhist kontrolli teha ei soovita, sest organismi taastumine haigusest võib olla pikem protsess, mis sõltub põdemise raskusastmest ning on väga individuaalne, mistõttu analüüside tulemused võivad veel mõnda aega peegeldada organismi laastanud viiruse tagajärgi, kuid mitte organismi üldist seisundit.

Oma üldiseid tervisenäitajaid tasub kontrollida mitte varem kui kaks kuud pärast haigust. See aitab hinnata, milline oli Covid-19 haiguse läbipõdemise pikaajalisem mõju organismile, annab ülevaate põletikunäitajatest, kilpnäärme, maksa ja neerude seisundist, raua ja D-vitamiini varudest ning aitab tuvastada võimalikku aneemiat ehk kehvveresust.

Laboriarst saab anda tulemuste põhjal juhiseid, milliseid toite süüa või toidulisandeid tarvitada, et saada tervis võimalikult kiiresti rajale ja immuunsüsteem normaalselt toimivaks, et vältida järgmist haigestumist mõnda viirushaigusesse. Teised haigused pole Covid-19 kõrval samuti kuhugi kadunud.

Märksõnad
Tagasi üles