/nginx/o/2021/03/19/13687517t1hffa2.jpg)
Täna sõlmisid tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud riikliku lepitaja ettepanekul üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2021–2022. Eesti Õdede Liit teatas, et ei ühine tervishoiu kollektiivlepinguna, sest see ei kata õdede ja kutsega hooldustöötajate vajadusi.
Eesti Õdede Liit ootab, et tööandjad asuksid õdede ja kutsega hooldustöötajate töötingimuste osas läbirääkimistesse suurima õendusorganisatsiooni Eesti Õdede Liiduga. Teiste töötajate esindajatega on läbirääkimised toimunud, aga Õdede Liiduga on kõnelused seiskunud.
Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus ütles, et õnnitleme arste, kes on teinud tööandjatega imepärase kokkuleppe palgatingimusteks eriarstidele, keda on 93 protsenti kogu arstkonnast. «Meie selja taga lepiti õdede palgatõusuks kokku 40 senti tunnis ja hooldustöötajate palgatõusuks 25 senti tunnis, mis töötajate vajadusi pideva ülekoormuse tingimustes ei rahulda,» ütles Kannus
Tema sõnul ootab Õdede Liit, et tööandjad tuleks nüüd tervishoiu reaalseid olusid arvestava pakkumisega Eesti Õdede Liiduga läbirääkimistele.
Kahjuks ignoreerib meile infona edastatud leping täiesti Eesti tervishoiu suurimat murekohta – õdede puudust, selgitas Anneli Kannus. «Õdesid esindava organisatsioonina ei ole meil võimalik jätta tähelepanuta õdede puudusest tingitud ülekoormuse kompenseerimise vajadust. Läbirääkijad on pühendanud palju tähelepanu eriarstide palgatingimuste parandamisele, kuid unustanud täiesti eriõdede kõrgemale kvalifikatsioonile vastava töötasu vajaduse,» ütles Kannus.
Tervishoiu kollektiivlepinguna käsitletavast dokumendist on selgelt näha, miks Eesti Õdede Liit otsustas eelmise aasta juunis kollektiivlepingu läbirääkimistele minna iseseisvalt, selgitas liidu president. «Kui oleksime saanud osaleda läbirääkimistes, oleks ehk jõutud õiglase leppeni,» lausus Kannus.