Rasedaid aitab moodne aparatuur

Günekoloog Marek Šoisi soetatud kallis aparatuur võimaldab uurida väga väikest loodet.

FOTO: Peeter Langovits

Günekoloog Marek Šois otsustas keskenduda rasedate ultraheliuuringutele, kuid kuna pangad pidasid sellist eraäri liialt riskantseks, tuli Kredex käendajana appi võtta.

Varem nii suures haiglas kui ka Fertilitase erahaiglas günekoloogina töötanud Šoisi Tallinna Tammsaare teel asuv kabinet-kliinik ei paista tänu hubasusele just meditsiiniasutuse moodi. Sageli tullakse siia ema kõhus olevat uut ilmakodanikku uudistama terve perega. Selle tarvis on üles pandud suur ekraan.


Kui tavaliselt teevad naistearstid ultraheliuuringut muu töö kõrvalt, siis doktor Šois otsustas spetsialiseeruda ja soetada endale parima vastava aparatuuri. «Tänapäeval saab paljusid mingi haiguse või kõrvalekaldega lapsukesi aidata, kui viga varakult üles leida, ja just seda tahan ma teha,» ütleb ta.

Kogu vara läks panti

Kredexi alustava ettevõtja käendusel saadud pangalaenuga sai soetatud ja sisustatud ruumid, koos aparatuuriga läks kogu lugu maksma 3,5 miljonit krooni ja panti tuli panna kogu pere vara.

Küsimusele, kas see koorem liiga raske ei ole, vastas Šois naljatades: «Eks iga päev tuleb kätekõverdusi teha.» Tõsiselt rääkides nendib ta aga, et ka meditsiin on äri ja ükski äri pole riskideta. Aga oma patsientide ja kolleegide abiga loodab ta hakkama saada.

Välismaal õppinuna on Šois loonud kontaktid mitme Saksamaa ja Inglismaa haigla kolleegidega ja vajadusel saadab naise sinna sünnitama, et last kohe opereerida.

Näiteks on ta viimase kahe aasta jooksul saatnud kolm oma patsienti Berliini südameinstituudi haiglasse. «Kui me ei tea, et sünnib südamerikkega laps, võime ta kaotada,» põhjendab doktor varase jälgimise vajalikkust.

Eriti tähelepanelikult tuleb rasedust jälgida üle 35 aasta vanustel naistel. Tänapäeval on võimalik emaüsas last vaadelda juba väga varakult, kui tal on pikkust vaid 45–85 mm ja vanust 11–13 nädalat. Siis on võimalik avastada mitmeid kromosoomihaigusi.

Mida varem saab naine võimalikust veast teada, seda kiiremini saab pere otsustada, mis rasedusega peale hakata: katkestamine on varasemas staadiumis palju ohutum. Kui aga selgub, et kõik on hästi, kulgeb ka rasedus edasi rõõmsamalt.

Praegu avastatakse sünnieelselt vähem kui pooled südamerikked. Kui riskigruppi kuuluvad lapsed saaks tuvastada võimalikult raseduse algul, võiks selle protsendi tõsta 70–80 peale.

Mitu uuringut

Soovitatav on hinnata loote seisundit raseduse jooksul kolm korda. Esimene ehk OSCAR-uuring näitab ära loote kromosomaalse riski, samuti hilise raseduse toksikoosi riski ning sellegi, kas kõhu eessein, selgroog ja kolju on terved.

Teisel uuringul selgub, kas loote aju ja südamestruktuurid on korras. Kes tulevad veel ka 35. rasedusnädalal ehk kolmandat korda, saavad kaasa nn sünnituse juhtimise plaani. Loote ultraheliskriiningus käivad naised üle Eesti, kuid neid tuleb ka teistest riikidest. Teave selle kohta, et siin saab privaatses õhkkonnas teha põhjaliku läbivaatuse, levib suust suhu.

Soetatud kalli aparatuuri eeliseks on, et sellega saab uurida väga väikest loodet ja jälgida ka selle südametegevust. Kasutusel olev maatriksandur võimaldab väga head pilti, kus laps selgelt näha – näiteks võib jälgida tema silmade pilkumist, haigutamist ja käeliigutusi.

Esimene uuring, mis on seotud hormoonide kasutamisega, on kõige kallim ja läheb patsiendile maksma 150 eurot, teine on 70 euro ringis. Olgu mainitud, et neid kaht uuringut saab ka suures haiglas haigekassa raha eest teha.

Sellele vaatamata doktor Šoisil patsientide puudust pole – järjekord on paari nädala pikkune. «Tahan, et naised naudiksid rase olemist ja lapsukesed sünniksid võimalikult tervena,» võtab ta oma kreedo kokku.

Kredexi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt ütles, et tervishoiuvaldkonnas tegutsevad ettevõtted on stardilaenu taotlemisel olnud seni tagasihoidlikud. Ultrahelikeskuse tugevuseks hindas ta omaniku varasemat kogemust ja põhjalikult ette valmistatud äriplaani.

Tagasi üles