Kuus sümptomit, mis viitavad depressioonile

Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reaktsioon mitmesugustele kaotustele, pettumustele ja ebaõnnestumistele. Depressiooniks nimetatakse püsivamaks muutunud masendustunnet. Foto: Shutterstock

Depressioon on tänapäeval üks kõige levinum haigus, mida on elu jooksul põdenud iga viies inimene. Kuid millised on depressiooni sümptomid, millele peaks rohkem tähelepanu pöörama?

Harvardi rahvatervise kooli andmetel võib mõõdukas depressioon sarnaneda kroonilise kerge tasemega depressiooniga ja see võib kesta umbes viis aastat täiskasvanutel või üks kuni kaks aastat lastel ja teismelistel. Millised märgid võivad viidata depressioonile? Reader’s Digest pani kirja hoiatavad märgid, mis võivad viidata depressioonile.

1. Sotsiaalsete kutsete vältimine

Pikaaegselt kestnud kerge depressioon võib elukvaliteeti tõsiselt kahjustada, vähendades entusiasmi töö, kooli, pere ja isegi sotsiaalse tegevuse vastu. Ühiskondliku tegevuse muutus võib olla üks varasemaid hoiatavaid märke.

Kerge ja mõõduka depressiooniga inimesed võivad käia koolis või tööl, kuid väljaspool kohustusi väldivad nad enamasti sõpradega kohtumist. Psühhiaater Jason Stampler sõnab, et tihtipeale tuuakse vabanduseks, et «töö- või koolipäev on olnud väga stressirohke». Isoleeritus ja sõpradega kohtumise vältimine süvendab depressiooni tugeval määral.

2. Esinevad muud terviseprobleemid

Vaimne tervis mõjutab suuresti ka füüsilist tervist. See on kahesuunaline tänav – ühest küljest võivad kaasuvad haigused (näiteks vähktõbi või diabeet) põhjustada depressiooni. Teisalt võib depressioon nõrgendada immuunsust, muutes inimese teiste haiguste suhtes haavatavamaks.

3. Unerütm on muutunud

Väsimus ja muutunud unerütm on samuti üks sümptomitest, mis viitavad depressioonile. Pidev väsimus ja katkendlik unerütm on kõige sagedasemad tunnused. «Hea uni on hea vaimse tervise võti,» ütleb Browni ülikooli professor Carol Landau. Pideva väsimuse taga peituvad meditsiinilised põhjused.

4. Pidev muretsemine või ärevus

Depressiooni võrreldakse tihti kurbuse emotsiooniga, kuid tähelepanuta ei tohiks jätta ärevuse emotsiooni. Ärevus ei piirdu hirmu tundmisega, see võib avalduda kripeldustundena kõhus, pingeseisundis, peavalus, muremõtetes või surmahirmus. Ärevus võib tekkida ka lihtsamate sotsiaalsete olukordade ees, näiteks poes käimine.

5. Pahede kasutamine meeleolu parandamiseks

Tavaliselt tähendab see rohket alkoholi või muude mõnuainete tarvitamist, kuid tihtipeale leevendatakse sisemisi pingeid ka näiteks söögi või videomängudega. Emotsioonide allasurumine mõne pahega ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning võib hoopis uue probleemi tekitada.

6. Tunne oma suguvõsa ajalugu

Eksperdid on välja selgitanud, et depressiooni saab perekondliku tausta järgi ennustada. Mida rohkem on sugulasi, kellel on varem diagnoositud meeleoluhäired või sõltuvushäireid, on suurem tõenäosus, et ka teil võib see haigus esineda.