Kuhu reisides peaks end vaktsineerima ja mille vastu?

Vaktsineerimine. Foto: Dmitri Kotjuh

Terviseamet tuletab meelde, et lisaks Covid-19 vaktsineerimisele peaksid Eesti elanikud end endiselt kaitsepookima ka teiste nakkushaiguste vastu.

Kuna reisimine taastub ja nakkushaigused riigipiire ei tunne, on nende parimaks vältimiseks vaktsineerimine.

Reisivaktsineerimine – kuhu reisides peaks end vaktsineerima?

Estraveli statistika kohaselt reisivad Eesti inimesed koroonakriisi algusest alates vähem, kuid jätkuvalt otsitakse sihtkohti, kuhu on võimalik puhkusele sõita. Sihtkohta valides arvestatakse nii Covid-19 viiruse leviku ja piirangutega. 

Eesti elanike seas oli eelmiste jõulude ja aastavahetuse perioodil populaarsemateks sihtkohtades Kanaari saared (Tenerife), Mehhiko, Dubai, Maldiivid ja erinevad Kariibi mere saared. Suvel reisiti ka näiteks Kreekasse ja Küprosele.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on Aasias, sealhulgas Maldiividel, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, sealhulgas Mehhikos, Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkondades levinud Zika, Dengue ja Chikungunya viirushaigused, mille vastu vaktsiini ei ole, vaktsiin on katsetamisel või vaktsiini kasutamine on piiratud. Neisse nakatumise ennetamiseks on tähtis kasutada teisi, sealhulgas sääsehammustuste vältimisele suunatud, meetmeid. Malaaria vastaseid ravimeid on soovitatav kasutada profülaktikaks malaariasse nakatumise riskipiirkondades nagu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika mitmed riigid.

«Iga reisija peaks teadma, kas teda on vaktsineeritud vastavalt tema sünniaasta järgsele riiklikule immuniseerimiskavale. Näiteks peaks reisija olema vaktsineeritud mumpsi-leetrite-punetiste vastu MMR-vaktsiini kahe doosiga, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse ning viimase 10 aasta jooksul (re)vaktsineeritud ka difteeria ja teetanuse vastu,» lausus Filippova.

Meeles tasub pidada, et kõik vaktsiinid vajavad aega vajaliku mõju saavutamiseks. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi alustamist.

Euroopas on näiteks Austriasse, Belgiasse, Bosniasse ja Hertsegoviinasse, Bulgaariasse, Iirimaale, Itaaliasse, Kreekasse, Poolasse, Portugali, Prantsusmaale, Rumeeniasse, Saksamaale, Serbiasse, Suurbritanniasse, Tsehhi, Ukrainasse ja Venemaale reisides soovitatav vaktsineerida leetrite vastu 2 nädalat enne reisi algust juhul, kui inimene ei ole vaktsineeritud leetrite vastu ja ei ole leetreid põdenud.

Filippova lisas, et nakkushaiguste vältimiseks on soovitatav reisijatel pöörduda vähemalt neli nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või siis reisimeditsiinikabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. «Sealt saab infot ka teiste ennetusmeetmete kohta nagu hügieenireeglid, putukate hammustuste vältimine, ravimid, sealhulgas malaaria ravimprofülaktika vajadus,» loetles Filippova.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti sõnul on maailm avatud ja nakkushaigused ei tunne riigipiire. «Vaktsineerimise üks eesmärke on kujundada elanike seas nn üldine ehk populatsiooni immuunsus. See tähendab, et kui meie seas on piisaval hulgal immuunseid inimesi, siis ei ole haigustekitajatel võimalik inimeste hulka sattudes uuesti levima hakata,» tõi Filippova esile.