Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

13-aastane poiss osales Pfizeri vaktsiiniuuringus: tahan saada epidemioloogiks

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Epidemioloogia pole just tavapärane keskmise teismelise huvi, kuid Andrew Brandti jaoks on see väga oluline teema. 13-aastane poiss soovib õppida kõike, mis selles valdkonnas võimalik. 

New Orleanis elav 13-aastane Andrew Brandti jaoks on epidemioloogia tähtsal kohal, kirjutab CNBC Make It. Brandti osales Covid-19 vaktsiinitootja Pfizer-BioNTech lastele mõeldud uuringus ja unistab, et ka temast saaks ühel päeval epidemioloog. 

«Kui pandeemia algas, oli see kurb, sest ma tahtsin inimesi aidata ja ma lihtsalt tundsin, et ma tõesti ei saa seda teha,» sõnas poiss. Pfizeri uuringus osalemine tema vanuserühmas tundus realistlik viis, kuidas anda oma panus teadusesse ja meditsiini. 

Enne tähtsat otsust peeti nõu nii vanavanematega kui ka arstidega

2021. aasta alguses küsis Andrew Brandt oma emal, kas ta tohib vaktsiiniuuringus osaleda. Sel ajal oli Pfizeri vaktsiin heaks kiidetud erakorraliseks kasutamiseks üle 16-aastastel inimestel ning vaktsiinitootja värbas 12-15 aastaseid vabatahtlike, et uuringutega jätkata. Poisi ema, Christine Brandt, sõnab, et esialgu oli väga raske otsustada, kas lubada oma poega vaktsiiniuuringusse või mitte. «Milline vanem on selline, et ütleb «Jah, palun, kasutage minu last katsejänesena,» sõnab Christine. 

13-aastane Brandt on palju uurinud mRNA vaktsiinide tootmise ja kliinilistes uuringutes osalemise riskide kohta, kuid poisi sõnul meeldib talle uusi asju proovida ja õppida kõike, mis võimalik. 

Pärast seda kui poiss oli edastanud oma uurimistöö vanematele, pidas terve perekond nõu kõigiga, alustades vanavanematest kuni arstideni. «Ma teadsin, et kui haigestun, pole see maailma lõpp,» lisas poiss. 

Kuna tegemist oli topeltpimeda uuringuga, siis pole täielikult kindel, kas poiss sai vaktsiini või platseebot, kuid poisi sõnul tundis ta pärast süsti valu õlavarres ja samuti kerget väsimust ja peavalu. 36 tunni jooksul sümptomid kadusid. 

Koolis oli eakaaslastel ja õpetajatel palju küsimusi

Kooli naastes tahtsid poisi sõbrad kui ka õpetajad, kes veel polnud vaktsineeritud, teada tema kogemusest. «Paljudel mu sõpradel oli lihtsalt palju küsimusi, sest see pole midagi tavalist, millest me lihtsalt palju teame või mida meile õpetatakse,» ütles Brandt. Hiljem selgus, uuringus osales ka üks poisi klassikaaslastest. 

Kõige rohkem pakkus eakaaslastele huvi see, milline oli enesetunne pärast vaktsiini saamist ja kas ka nüüd on haigestumine võimalik. 27. jaanuaril, kolm nädalat pärast esimest süsti, naasis Brandt teiseks doosiks. 

Teine vaktsiiniannus tõi kaasa raskemad sümptomid

Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinide kasutamisel kipuvad kõrvaltoimed pärast teist annust olema tugevamad. See on tingitud kaheannuseliste vaktsiinide toimimisviisist: esimene annus on mõeldud immuunvastuse käivitamiseks ja teine ​​tugineb sellele.

Andrew Brandt tundis end järgmisel päeval kehvasti, poisil oli palavik ja paistes lümfisõlmed. «Palavik oli hirmutav, ma ei teadnud, kui kaua see kesta võib. Lisaks oli palju lihasspasme, nii et olin ülejäänud päeva põhimõtteliselt voodis,» lisab poiss. 

Märtsi lõpus kuulis poisi ema Andrewi köhimas, see tekitas paanikat, et midagi võib olla valesti. Prooviprotokolli kohaselt pidid nad Pfizeriga viivitamatult ühendust võtma. Järgmise kahe aasta jooksul uurib vaktsiinitootja poisi vereproovi SARS-Cov-2 antikehade osas. 

«Minu jaoks on kõige huvitavam see, kuidas viirused kehas toimivad, need muudavad inimesed haigeks, hävitades rakke või häirides rakkude tööd,» sõnab poiss. Brandt peab üheks suurimaks huvi tekkimise allikaks John Snowi, epidemioloogia isa, kes tõi 1800. aastal välja Londoni koolera puhangu põhjused.

Uuring, milles Brandt osales koos enam kui 2000 teise noorukiga näitas, et Pfizer-BioNTechi vaktsiin on 100% efektiivne 12-15-aastastel noorukitel.

Tagasi üles