Teadlane: teatud neuroloogiliste haigustega kaasneb haistmistaju muutus

Toit on keeruline segu mikro- ja makromolekulidest, millest osal on omadus seostuda haistmis- või maitsmisretseptoritega ning edastada ajule elektrilisi signaale. Foto: Shutterstock

Kui ülesöömise põhjused on pigem ühtsemad, siis isutuse põhjused on tihti personaalsemad ja väga erinevad, tõdeb Tallinna Tehnikaülikooli toidu lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene. «Tihti on isutus põhjustatud haistmismeele häiretest,» ütleb ta.

«Isutus iseenesest ei ole niivõrd suur probleem kui sellega kaasnev mikro- ja makrotoitainete defitsiit, mis viib organismis teiste oluliste funktsioonide häireteni. Meil puudub organismis piisav varu, et elada üle pikaajaline puudujääk, seega peame iga päev järgima riiklikke toitumissoovitusi, et elada tervislikult,» nendib Vene.

Kuna peaaegu 90 protsenti toidu maitsest moodustavad tegelikult toidust vabanevad lenduvad ühendid, mis stimuleerivad haistmisretseptoreid, on haistmismeele kao ehk anosmia puhul suur osa ka toidu naudingust kadunud. «Ajutine anosmia võib tekkida tugevama gripiga, vöötohatisega, aga ka Covid-19 ja teiste haigustega. Mõnel puhul võib ajutine anosmia kujuneda pikaajaliseks, isegi aastateks,» räägib Vene.