Südameprobleemid ohustavad ka noorte inimeste tervist

Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori inimesi. Foto: Shutterstock

Südamehaigused on üks peamiseid suremuse põhjustajaid nii Eestis kui mujal maailmas. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega. Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori. Millele võiks südametervise hoidmiseks tähelepanu pöörata juba noores eas, kirjeldab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.

«Südame-veresoonkonnahaiguste riski mõjutavad nii toitumis- ja liikumisharjumused kui ka muud elustiili tegurid. Toitumise korrastamisel on abiks toidupüramiid, kus kõige tähtsmal kohal on teraviljatooted ning puu- ja köögiviljad. Piiri peaks pidama rohke rasva- või suhkrusisaldusega toodetega,» kirjutab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei. Lisaks lisab Sei, et tuleks piirata valmistoidu tarbimist sest, see võib sisaldada liigselt nii rasvu kui ka soola.

«Ebatervisliku toidu tarbimine pikaajaliselt ja suures koguses võib tõsta vere «halva» kolesterooli sisaldust põhjustades näiteks veresoonte lupjumist. Hea kolesterooli osakaalu tõstmiseks võiks tarbida rohkem kiudaineterikast toitu nagu teravilju, sellerit, kapsast ja õunu. Samuti oomega-3-rasvhapete rikast toitu nagu rasvaseid kalu, pähkleid ning lina-, kanepi- ja tšiiaseemneid, samuti teed ja küüslauku.»

Sei soovitab hoiduda rohke soola tarbimist, sest seda on seostatud kõrge vererõhuga ning selle vähendamine toidus on kõige lihtsam viis vererõhu tõusu ennetamiseks või isegi selle väheseks langetamiseks. Toidu maitsestamisel tuleks eelistada ürte.

Kehaline aktiivsus on vajalik, kuid ületreenimine teeb tervisele karuteene

Lisaks toitumisele on tähtis osa liikumisel ja seeläbi kehakaalu normi piires hoidmisel. «Tänapäeval veedame suure osa nii töö- kui ka vabast ajast istudes. See teeb aga karuteene meie südamele. Ideaalis võiks liikuda 5-7 korda nädalas vähemalt 30 minutit päevas. Aeroobset treeningut võiks noor inimene teha 2-3 korda nädalas,» sõnab Sei.

«Aktiivne elustiil alandab vererõhku, aitab kolesterooli näite kontrolli all hoida, langetab kehakaalu ning lisaks annab ka hea meeleolu. Alustada võiks kasvõi lifti treppide vastu vahetamisest või bussist väljumisest paar peatust enne sihtkohta jõudmist, et teekond jalutuskäiguga lõpetada.»

Sei nendib, et füüsiline aktiivsus parandab nii füüsilist kui vaimset heaolu ning aitab ennetada ka südame-veresoonkonnahaigusi, kuid oht tervisele tekib aga ületreenimise puhul. «Alustada tuleks mõõdukast koormusest ning treenida enesetunde järgi hoides pulsisageduse mõõdukana. Treenida ei tohiks haigena ning ka tervena tuleks kehale treeningute vahepeal puhkust anda,» lisab Sei.

Stressi ja ebatervisliku elustiili nõiaring

Stress on igapäevane osa inimese elust. Seda põhjustavad tööga seotud pinged, kurvad uudised aga ka rõõmsad sündmused ja elumuutused. «Lühiajaline stress võib olla kasulik tõstes nii füüsilist kui vaimset võimekust. Pikaajaline stress on aga koormav mitte ainult närvi- ja immuunsüsteemile, vaid võib soodustada ka südame-veresoonkonna probleemide teket,» sõnab Sei.

Stressi käigus vallanduvad kehas adrenaliin ja kortisool, mis tõstavad vererõhku, pulsisagedust ning tekitavad suurenenud söögiisu. Samuti põhjustab pidev stress organismi põletikunäitajate tõusu. «Kindlasti mõjutab südamehaiguste teket inimese reaktsioon stressile. Kui selle leevendamiseks pöördutakse alkoholi, suitsetamise, rasvaste ning magusate toitude poole ning seejuures vähendatakse ka füüsilist aktiivsust, teeb see suurt kahju igas vanuses inimese südamele,» lisab Iti-Ingris Sei.

«Suitsetamine ahendab veresooni ja alandab hapniku transpordi võimet veres ning tõstab vererõhku ja tekitab seeläbi südamele lisatööd. Liigne alkoholi tarvitamine tõstab samuti vererõhku aga võib põhjustada ka südame rütmihäireid.»

Kõige tähtsamaks peab Sei stressi maandamise osas värskes õhus viibimist ja treenimist, piisavalt und ja puhkust.