Eestis on astma kuni 112 000 inimesel

Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus. Foto: Shutterstock

Aasta aastalt on kasvanud astmahaigete arv, seetõttu saab üha olulisemaks ka arstide jaoks, et patsiendi haiguse kulgu oleks võimalik jälgida tema haigusloos, kasutada selleks täiendavaid abivahendeid oma töölaual.

Eestis on astma diagnoosimine kasvanud iga aastaga. Tänaseks on hinnanguliselt 5-8 protsendil Eesti täiskasvanutest diagnoositud astma ehk 70 000-112 000 inimesel. Haigekassa andmete kohaselt said esmase astma diagnoosi 2010. aastal 8805 ning 2015. aastal 9630 inimest. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on astma diagnoosiga orienteeruvalt 339 miljonit inimest üle maailma.

Põhja-Eesti regionaalhaigla pulmonoloog ja Kopsuarstide seltsi juhatuse liige dr Pille Mukk ütleb, et astma on üha sagedasem haigus, mille kontrolli all hoidmine sõltub patsiendi ja arsti koostööst ning ravi järjepidevusest. «Astma ravi on tänu kaasaegsetele ravimitele ning abivahenditele muutunud tõhusaks, kuid haiguse kulgu ei ole võimalik leevendada, kui patsient ei käi regulaarses kontrollis ning infovahetus patsiendi ja arsti vahel on lünklik,» sõnas dr Mukk.

«Oluline astma ravis on ka patsientide teadlikkus. Esmalt sellest, kuidas haiguse sümptomeid kontrolli all hoida – vältida allergeenidega kokkupuudet, ennetada haigust ägestavaid olukordi ning millist ravi ja millal kasutada. Teisalt nagu öeldud, regulaarne arstlik kontroll ning haigusloost selge ja täpse ülevaate omamine,» selgitas pulmonoloog. «Samuti on oluline tõese ja piisava teabe kättesaamine, et kummutada ringlevaid müüte nagu astma oleks vaid lastehaigus või selle ravimine ei olegi võimalik.»

Esmatasandil on astma diagnoosimises ja ravi juhtimises kõige suurem roll perearstidel. Alates 2014. aastast on perearstidel kasutada ka esmatasandi astma käsitlusjuhis.

Perearstide töö hindamiseks viidi haigekassa poolt 2018. aastal läbi vastav audit, kust selgus, et sage probleemikoht astmahaigete ravis on ravidokumentatsiooni täitmine ja informatsiooni õige kodeerimine.

See tähendab, et tervisekaartide sissekanded pole tihti piisavalt informatiivsed ning raske on hinnata ja aru saada erinevate tegevuste põhjendatust ning arstide mõttekäiku.

«Kahtlemata on aidanud astma ravi tõhusamaks muuta perearstide rolli suurendamine, kuid kahjuks tihtilugu on siin pigem ajapuudus põhjus, miks haiguse ja patsiendi andmed ei ole piisavalt informatiivsed. Arstide ja õdede abistamiseks on täna loodud aga juba mitmeid rakendusi ning tehnoloogilisi uuendusi nagu ülikoolide ja Haigekassa koostöös astma äratundmiseks loodav algoritm või e-perearstikeskuse klientidele kättesaadav astma kontrolltest,» lausus dr Pille Mukk ning lisas, et koostöö teadus-arendusasutuste, ravimitootjate ja tehnoloogiaettevõtete vahel jätkub ka edaspidi.

Tänaseks on astmapatsientide ja perearstide abistamiseks loodud e-Perearstikeskuse astma kontrollitest, mis on mõeldud astma diagnoosiga patsiendile, kel tuleb kindla ajavahemiku tagant testi läbida. Tulemustele saab portaalis ligi ka perearst, kes ekspertiisi põhjal otsustab, kas senine ravi on olnud piisav või on raviplaanis vaja teha korrektuure.

E-Perearstikeskus on patsiendile leitav aadressilt eperearstikeskus.ee, kus iga inimene saab lihtsasti kontrollida, kas ka tema perearst on selle teenusega juba liitunud.

Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida iseloomustab õhupuudus ja hingeldus. Astmat pole võimalik täielikult välja ravida, mistõttu on korrektne raviplaan ainuke viis, kuidas haigust kontrolli all hoida ning sellega täisväärtuslikult elada.