Eestis on 40 aasta pärast kasvanud pensionäride osakaal 43 protsendi võrra

Arst ja patsient Foto: Shutterstock

2040. aastaks kasvab võrreldes tänasega üle 65-aastaste inimeste osakaal 27 protsendi ning 2060. aastaks 43 protsendi võrra. Sotsiaalministeerium koostöös Euroopa komisjoniga analüüsib Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldust, et koostada inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaan aastani 2040.

Projekti järgmises etapis toimub maikuu jooksul neli virtuaalset töötuba, mille käigus koostatakse koos tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna partneritega haiglavõrgu tulevikustsenaariumid. Kaasamisüritused toimuvad neljapäeval, 13., 20. mail ja 3. juunil.

«Meditsiin areneb ja avab tervishoius uusi võimalusi, samal ajal muutuvad elanikkonna tervisevajadused – eluea pikenemisega kaasneb rahvastiku vananemine, kasvavad inimeste ootused tervishoiule ja valmisolek ise oma tervise eest rohkem hoolt kanda. Tervishoiusüsteem peab muutuvate vajadustega kohanema ning pigem sammu võrra ees olema. Praegune Covid-19 kriis on toonud teravalt esile tervishoiutöötajate puuduse nii suuremates kui väiksemates keskustes, aga ka vajaduse tõhustada koostööd erinevate tervishoiuasutuste vahel. Samuti on selgelt vaja tervisevaldkonna teenuseid nii valdkonna siseselt kui ka sotsiaalteenustega terviklikumalt integreerida,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. «Meie eesmärk on koos tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna partneritega jõuda võimalike tulevikustsenaariumiteni, et töötada välja inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaan aastani 2040.»

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul on projekti eesmärk parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. «Projekt koosneb neljast etapist. Praeguseks on kaardistatud haiglate hetkeolukord ning koostatud prognoosimudel aastateks 2040 ja 2060. Kaasamisürituste sarjaga käivitame projekti kolmanda etapi haiglavõrgu tulevikustsenaariumite koostamiseks. Selleks toimub kuu aja jooksul neli töötuba koostöös ekspertidega sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnast,» ütles Agris Koppel.

Esimeses töötoas neljapäeval esitleb projekti töörühm uuringu eelnevates etappides kaardistatud probleeme, mis mõjutavad tervishoiusüsteemi võimekust tagada kvaliteetset abi ja tuge inimestele ka tulevikus. 2040. aastaks kasvab võrreldes tänasega üle 65-aastaste inimeste osakaal 27 protsendi ning 2060. aastaks 43 protsendi võrra.

Projektimeeskonna juhi Jaanus Pikani sõnul on praeguse haiglavõrgu peamine murekoht vananev rahvastik ning inimeste jätkuv koondumine Tallinnasse ja Harjumaale. «Tulevikus vajavad eakad mitmekülgset tuge võideldes korraga erinevate haigustega. Kõik algab esmatasandist ja raviasutuste omavahelisest koostööst. Sageli mitut kroonilist haigust põdev inimene vajab iseseisvaks toimetulekuks igapäevast tuge, mida saab kõige paremini pakkuda perearst koos oma meeskonna ning sotsiaalsüsteemiga,» ütles Jaanus Pikani. «Praegu on kahjuks abi liigselt haiglaravikeskne ning tervisesüsteem oma tänasel kujul ei pruugi tulevikus kasvavale koormusele vastu pidada. Seda eriti olukorras, kus ligi pool haiglate pinnast on üle 30 aasta vana ja vajab lähema 20 aasta jooksul märgatavaid investeeringuid infrastruktuuri.»

Projekti «Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040» raames analüüsitakse aastatel 2020-2022 praeguse haiglavõrgu toimimist. Selleks on kaardistatud olemasolevad tervishoiu ressursid ning hinnatud elanike tervisevajadusi, vajadust tervishoiutöötajate ja teiste tervishoius osalevate spetsialistide järele ning tervishoiuasutuste infrastruktuuri tulevikuvajadusi. Analüüsi kolmandas etapis on kavas töötada koostöös Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi huvigruppidega välja võimalikud tulevikustsenaariumid tervishoiuvõrgu kujundamiseks ning seejärel koostada uue haiglavõrgu plaani ettepanek.

Projekti viib sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Komisjoni tellimusel läbi Iiri konsultatsioonifirma AARC.

Kehtiv haiglavõrgu arengukava tugineb 2000. aastal valminud haiglavõrgu arendamise plaanile (Estonian Hospital Master Plan) aastani 2015. Riiklikku haiglavõrku kuulub kokku 20 piirkondlikku, kesk-, üld-, kohalikku ja taastusravi haiglat.

2010. aastal tehtud riigikontrolli auditist selgus, et vaatamata viimastel aastakümnetel toimunud jõulistele ümberkorraldustele on arengukavas ettenähtud aktiivravi haiglavõrk liiga suur ja jätkusuutmatu, sest kõigile haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha haiglate korrastamiseks.

2014. aastal kinnitas valitsus raamdokumendi «Tervishoiu arengusuunad aastani 2020», mis sõnastas põhisuunad tervishoiusüsteemi arenguteks tegevuste ja investeeringute planeerimiseks.

Haiglavõrgu ülesanne on tagada, et iga inimene saaks optimaalse aja jooksul parima diagnostika ja ravi.