Mis on Covid-19 ärevussündroom ja millised on selle sümptomid?

Covid-19 ärevussündroomiga inimestel on suurem traumajärgne stress ja üldine stress, ärevus, terviseärevus ja suitsiidimõtted. Foto: Shutterstock

Riigid on hakanud Covid-19 pandeemiast tingitud piiranguid lõdvendama ning enamuse inimeste jaoks on see rõõmusõnum. Kuid on ka neid, kellel on «tavaellu» naasmine keeruline. Pandeemiast raskendatud väljumist peetakse järgmiseks vaimse tervise kriisiks.

Covid-19 pandeemia on levinud maailmas juba üle aasta, põhjustades alguses kerget muret, kuid aja möödudes muutus mure suuremaks, kirjutab Medical News Today. Covid-19 leviku aeglustamiseks rakendatud ranged piirangud – reisimise piiramine, maskikandmine, isolatsioon, karantiin – olid inimestele võõrad ja nendega kohanemine osutus raskeks. 

Kogu maailmas on kinnitatud üle 150 miljoni Covid-19 juhtumi, viirus on põhjustanud veidi üle 3 miljoni surmajuhtumi. Ametlike prognooside kohaselt on mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, uute SARS-CoV-2 infektsioonide määr järk-järgult langemas. Vähenemine võib olla tingitud karjaimmuunsuse tekkimisest ja vaktsiinide kasutuselevõtust. Seetõttu on hakatud ka piiranguid leevendama.

Tavaellu naasmine tekitab ärevust

Vaatamata vaktsiinidele ja haiguste levimuse vähenemisele kogevad mõned inimesed seda, mida teadlased nimetavad Covid-19 ärevussündroomiks. Selle sündroomi sümptomid jäljendavad muid vaimse tervise seisundeid, sealhulgas posttraumaatilist stressi ja obsessiiv-kompulsiivset häiret.

Pandeemia alguses oli enamik inimesi kõrgendatud valmisolekus, kogedes hirmu ja muret viiruse mõju pärast. Kui teadlased ja tervishoiutöötajad said rohkem informatsiooni viiruse kohta, hakkas ühiskond leppima uue ja harjumatu eluviisi ehk pandeemiaga.

Uuringute kohaselt on 40% USA täiskasvanutest Covid-19 pandeemia järgselt teatanud kas ärevusest, depressioonist, mõnuainete tarvitamisest või suitsiidimõtetest.

Kogu selle ülemaailmse tervisehäda ajal on inimeste reaktsioon sellele olnud väga erinev, mõni keeldub oma senist käitumist muutmast, teine aga järgib rangelt reegleid, et vältida viirusega nakatumist. Kuid üldiselt koges enamik inimkonnast ootamatuid häireid.

Sarnasus katastroofiolukorraga

Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon klassifitseerib katastroofi «äkiliseks katastroofiliseks sündmuseks, mis häirib tõsiselt kogukonna või ühiskonna toimimist, põhjustades inimlikke, materiaalseid, majanduslikke või keskkonnakahjusid».

Katastroofi tagajärjel on enim ohustatud naised, lapsed ja vanemad täiskasvanud, kellele võib sündmus tekitada nii ärevust kui ka depressiooni. Sama efekti on andnud ka Covid-19 pandeemia.

Uuringute kohaselt on 40% USA täiskasvanutest Covid-19 pandeemia järgselt teatanud vähemalt ühest vaimsele tervisele kahjulikust mõjust, sealhulgas ärevusest, depressioonist, mõnuainete tarvitamisest ja suitsiidimõtetest. Hiljuti hakkas Eesti inimeste vaimset tervist Covid-19 pandeemia ajal uurima Tervise Arengu Instituut. Tulemused peaksid jõudma avalikkuse ette veel maikuus.

Mis on Covid- 19 ärevussündroom?

Londoni Kingstoni ülikooli professor Ana Nikčević ja Londoni South Banki ülikooli teadlane Marcantonio Spada töötasid välja Covid-19 ärevussündroomi kontseptsiooni. See sündroom avaldub võimetusena kodust lahkuda Covid-19 hirmude tõttu, sageli kontrollides end, kas pole avaldunud mõni sümptom. Selhulgas väldivad ärevussündroomiga inimesed sotsiaalseid olukordi või teisi inimesi.

Uurijad märgivad, et selle sündroomiga inimestel on suurem traumajärgne stress, suurem üldine stress, ärevus, terviseärevus ja suitsiidimõtted. Selle kõige põhjuseks arvatakse olevat pandeemia ajal tekkind isoleeritus, hirm viirusesse nakatumise ees ja ebakindlus oma terviseseisundis. Tugeva ärevuse ja hirmutunde tagajärjel võib inimese immuunsüsteem nõrgeneda ning see omakorda võib muuta teda vastuvõtlikumaks Covid-19 viirusele. 

Rohkem terviseuudiseid leiad tervis.postimees.ee leheküljelt.