:format(webp)/nginx/o/2020/03/10/13000003t1h646b.jpg)
Teadlased uurisid Saksamaal 16. sajandist pärinevast hauakambrist leitud katkuohvrite säilmeid ja leidsid esimesed tõendid, et haigusest ajendatud evolutsioonilised kohanemisprotsessid võivad olla andnud immuunsuse hilisematele põlvkondadele, vahendab Medical Xpress.
«Leidsime, et samas piirkonnas elavatel tänapäevastel linnainimestel on kaasasündinud immuunmarkerite sagedus katkuohvritega võrreldes sagedasem,» ütles uuringu vanemautor, doktor Paul Norman, Colorado ülikooli personaalmeditsiini osakonna dotsent. «See viitab sellele, et need markerid võisid välja areneda, et saada vastu katkule.»
Uuring, mis tehti koostöös Saksamaal asuva Max Plancki instituudiga, avaldati ajakirjas Molecular Biology and Evolution.
Teadlased kogusid Lõuna-Saksamaa Ellwangeni linnas katku ajal ühishauda maetute sisekõrvaluudest DNA proove. Seejärel võtsid nad DNA proovid ka 50-lt praeguselt linnaelanikult.
Meeskond leidis tõendeid selle kohta, et patogeen, tõenäoliselt muhkkatku tekitav Yersinia pestis, põhjustas praeguste elanike geneetikas alleelijaotuse muutusi, mis aitavad algatada ja suunata immuunvastust infektsioonile. Alleel on geeni teisendvorm.
«Pakume, et need muutused võisid tuleneda kokkupuutest katkuga 16. sajandil,» ütles Norman.
Tulemused on esimesed tõendid selle kohta, et evolutsioonilised protsessid, mis olid ajendatud Y. pestisest, võisid kujundada Ellwangenis ja võib-olla kogu Euroopas põlvkondade vältel teatud immuunsusega seotud geene.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)