/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/12/28/13550273t1hf3ba.jpg)
Igal aastal jõuab ohtlikke jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijääke ja vähemalt sama palju ravimijäätmeid jääb kogumiskohta viimata ning need visatakse kas prügikasti või tualettpotti.
Tualettpotti visatud ravim jõuab ringiga inimese toidulauale (2)
«Üks variant on, et tualettpotti visatud ravim satub esmalt reovette, sealt edasi reoveesettesse ja heitvette. Heitvesi jõuab välja pinnavette, kus kasvavad taimed ning mida söövad loomad ja linnud. Sealt edasi jõuab see ringiga inimese toidulauale. Teine variant on, et heitvesi jõuab põhjavette ja me joome ravimitega saastunud vett ning kolmas võimalus on, et ravimijäägid jõuavad meieni kalade söömise kaudu,» ütleb Tartu ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Hanna Marta Nellis.
Lisaks inimestele mõjutavad ravimid ka mikroorganismide elutegevust ja aktiivsust ning taimede ja loomade kasvu ja arengut. Ühes Eesti uuringus uuriti ravimijääkide sisaldust kompostis ja reoveesettes. «Uuringust nähtus, et ravimid võivad koguneda ka söögitaimedesse. Katsetaimedeks olid porgand, kartul ja lehtsalat. Selgus, et kõige rohkem ravimijääke oli liivases mullas kasvanud taimede maa-alustes osades.»
Lisaks on täheldatud, et ravimitel on mõju kalade populatsioonile – kalamaimudest arenevad ainult emased, isased muudavad sugu, neil arenevad munasarjad ning populatsiooni sigimine on häiritud. Kõik see toob kaasa kalade arvu, sealhulgas röövkalade ja muude mereasukate arvukuse vähenemise.
«Üheks väga ohtlikuks ravimiliigiks looduses ongi antibiootikumid. Loodusesse sattudes suureneb antibiootikumiresistentsuse tekkevõimalus mitu korda. Kui resistentsed tüved jõuavad inimesteni, võib juhtuda, et praegu ravitavatele bakteriaalsetele haigustele ei ole tulevikus ravi, sest antibiootikumide jõud ei käi enam bakteritest üle,» räägib Nellis.
Kuidas on olukord Eestis? Eelpool mainitud uuringus analüüsiti ka Tartu ja Tallinna reoveesetet. «Selgus, et nii Tallinna kui ka Tartu reoveesettes oli fluorokinoloonide (rühm antibiootikume) sisaldus Euroopa ravimiameti soovitatust mitu korda üle. Läänemerre jõudvate ravimite hulka uurides on selgunud, et igal aastal jõuab Läänemerre 1800 tonni ravimijääke,» märgib Nellis.
«Oluline on meeles pidada ja tegutseda teadmises, et ravimid on ohtlikud jäätmed ning nende koht ei ole prügikastis ega tualettpotis. Ravimijäätmeid võetakse vastu nii apteekides kui ka jäätmekäitlusjaamades.»
Hanna Marta Nellise kirjatükk valmis Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi õppeaine „Sissejuhatus üldapteegi tegevusse“ raames.