/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/10/09/13401509t1h5b3a.jpg)
Möödunud nädalal uusi gripijuhtumeid taas ei olnud.
Uusi gripijuhtumeid lisandunud ei ole
Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud kuus gripijuhtu – kaks A- ja neli B-gripiviirust. Gripi tõttu on hospitaliseeritud kaks inimest.
3.–9. maini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1619 inimest, kellest 27 protsenti moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Narvas, Pärnumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal.
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.
Grippi tekitavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemiliseks võivad muutuda ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärgid on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid, nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.