:format(webp)/nginx/o/2021/05/14/13780184t1h658f.jpg)
/nginx/o/2021/04/26/13746828t1h524f.jpg)
Euroopa Liidu tööturg on avatud ja nii pole enam sugugi ebatavaline, et paljude eestlaste püsiv elukoht on Eesti, aga tööl käiakse hoopis mõnes teises riigis. Hea näide on Soomes töötavad eestlased, kes iga nädala alguses sõidavad põhjanaabrite juurde raha teenima, töönädala lõppedes aga naasevad Eestisse pere juurde.
Tavapärased on ka juhud, kus pensioniealine eestlane kolib kuldseid aastaid veetma välisriiki, et olla lähemal kallitele sugulastele või tuttavatele, kes juba varem võõrsile elama asunud. Oleme ju kõik kuulnud Eesti pensionäridest, kes hoopis Hispaanias või Itaalias oma vanaduspõlve veedavad.
Euroopa Liidu liikmesriikides on ravikindlustatud inimestele tagatud sotsiaalne kaitse just seetõttu, et inimesed saaksid vabalt liikmesriikides liikuda. Lisaks laieneb meie inimestele sotsiaalne kaitse veel Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. See tähendab, et Eestis kindlustatud inimesele on tagatud arstiabi teistes liikmesriigis reisides ja elades ning samamoodi on tasuta arstiabi Eestis tagatud neile, kes ise pärit nimetatud riikidest.
Haigekassa ja sotsiaalkindlustusamet on mitmete lahendustega abiks, et meie inimestel säiliks ravikindlustus ka võõrsil elades või töötades. Mida tuleks aga sellises olukorras inimesel endal teha, et vajadusel meditsiinilist abi saada?
Lähetuse puhul taotle tõendit S1
Kõige sagedamini viibivad eestlased välismaal töö tõttu. Lähetuse puhul saadab Eesti tööandja oma töötaja välisriiki kuni 24 kuuks. Suurema osa asjaajamisest teeb sel puhul inimese eest ära tema tööandja. Tööandja taotleb sotsiaalkindlustusametist tõendi A1. Töötajal endal on oluline teada, et kui tema lähetus kestab rohkem kui kuus kuud, saab ta haigekassast taotleda tõendi S1, mis tuleb esitada teise riigi ravikindlustusasutusele. Pärast selle tõendi registreerimist on töötaja seal riigis kindlustatud nagu kõik selle riigi alalised elanikudki.
Toome näiteks Mari, kes lähetatakse 12 kuuks ajakirjanikuna Belgiasse tööle. Mari tööandjaks jääb ikka Eesti ettevõte, kes taotleb sotsiaalkindlustusametist tõendi A1 ja Mari taotleb A1 saamisel haigekassast tõendi S1. Viimase esitab Mari ise Belgia kohalikule ravikindlustusasutusele. Kui see on registreeritud, on Maril õigus Belgia arstiabile võrdselt kohalike elanikega. Kui Mari peaks arstiabi vajama, arveldab kohalik ravikindlustusamet otse Eesti Haigekassaga. Mari raviarved tasub seega lõpuks ikka meie haigekassa.
Teises riigis töötades küsi sealt tõend S1
Töötamine teises riigis tähendab seda, kui inimese tööandja maksab tema töötasult sotsiaalmaksu töökoha riigile. Sellisel juhul pakub teine riik talle ka ravikindlustust. Kui inimene on aga otsustanud, et ta ei asu sinna riiki elama ja tema elukohaks jääb endiselt Eesti, on tal õigus, vastupidiselt lähetuse puhul kehtivale korrale, küsida välisriigi ravikindlustusasutuselt tõendit S1 ja esitada see hoopis Eesti Haigekassale. Siin liidetakse ta haigekassa andmekogusse ja inimese töökohariigi ravikindlustus laieneb ka Eestisse. Nii saab teises riigis alaliselt töötav inimene olla samal ajal ka Eestis ravikindlustatud. Eestis haigestudes katab tema ravikulud välisriik, kellele Eesti Haigekassa tema eest arved esitab.
Võtame siin näiteks Mardi, kelle ei ole Eestis tööd ja tal puudub Eestis ravikindlustus. Mart saab tööd Soome ehitusfirmas ja asub põhjanaabrite juures ka alaliselt tööle. Mardi töö eest makstav sotsiaalmaks makstakse Soomes ja seega saab Mart Soomes ka ravikindlustuse. Kuna Mardi elukoht on endiselt Eesti, kuna ta naaseb igal nädalavahetusel Eestisse oma pere juurde, on Mardil õigus taotleda Soome ravikindlustusasutuselt S1 tõendit. Soomes väljastatud S1 tõendi registreerimisel Eesti haigekassas lisatakse Mart haigekassa andmekogusse. Eestis arsti juurde minnes on Mart kindlustatud. Ravikulude arved tasub raviasutusele haigekassa, kes hiljem edastab need Soome ravikindlustusasutusele tasumiseks.
Kuidas saada ravikindlustus mitmes riigis töötades?