Spordiarst hoiatab: lõpetage spordis ärapanemine!

Mis juhtus? Oled elus? Vajad abi? Kurnatusest kokku kukkunud jooksja Tallinna maratonil 2014. FOTO: Erik Prozes Foto: Erik Prozes

Eesti harrastusspordi üks räpaseid saladusi on see, et üha rohkem satub nii spordiarstide kui kardioloogide juurde eri aladega tegelejaid, jooksjatest ja ratturitest tennisistide ja golfimängijateni, keda ühendab üks ja ühine mure: ülekoormussündroom. Mis saab neist edasi?

Eesti rahvaspordiüritustel, mis võimendavad võistlemist, on keskealiste hulgas tugevasti levinud teistele ärapanemise hoiak, mis viib varem või hiljem tõsiste tervisehädade tekkeni, tõdeb kogenud spordiarst Gunnar Männik.

Ta nimetab seda, kui inimene saabub kell viis töölt, võtab kodust spordikoti ja läheb trenni – ja nii peaaegu iga päev! –, spordinarkomaaniaks. Tema tähelepanekuil esineb seda pahatihti just üle 40-aastastel. «Selles vanuses inimene tunneb ennast noorena ning mõtleb, et ongi noor ja võib sama kõvasti edasi sportida nagu varem,» lausub Männik. «Aga ei või!» Sest ülepingutamine ei tekita üksnes traumasid, vaid koormab ka organsüsteeme, eelkõige südant.