UURING ⟩ Tüdrukutel on mitmel põhjusel suurem risk saada jalgpalli mängides kerge ajukahjustus

Spordiklubid saavad toetust nõutada kuni 1. septembrini. Foto on illustreeriv. Foto: unsplash.com

Jalgpall on populaarne spordiala, seda harrastab ühel või teisel moel 250 miljonit inimest maailmas. Jalgpall võidab üha enam populaarsust ka naiste ja tütarlaste hulgas. Ehkki jalgpalli mängimine ei ole üldiselt seotud suure traumariskiga, on jalgpallimängus oht saada kerge ajutrauma, kirjutab Eesti Arst.

Korduv kerge ajutrauma on seotud neurodegeneratiivsete häirete (traumaatiline entsefalopaatia, dementsus) kujunemise riskiga hilisemas elus.

USA Michigani ülikoolis korraldatud uurimuses jälgiti kolme õppeaasta vältel teismelisi jalgpallimängijaid: 43 741 poissi ja 39 637 tütarlast. Selle perioodi jooksul diagnoositi mänguga seoses tekkinud kerge ajutrauma 1507 vaatlusalusel (1,8%), neist 557 (37%) olid poisid ja 950 (63%) tütarlapsed.

Poisid said kerge ajutrauma sagedamini kokkupõrkel teise mängijaga, tütarlapsed aga peaga palli mängides. Mängu või treeningu ajal märgati poistel kerge ajutrauma tekkimist sagedamini kui tütarlastel ja nende mängu jätkamine peatati sagedamini kui tütarlaste puhul. Samas naasid poisid pärast traumajärgset pausi jalgpalli mängima keskmiselt kaks päeva varem kui tütarlapsed.

Uuringust ilmneb, et tütarlastel on jalgpalli mängides 1,8 korda suurem risk saada kerge ajutrauma kui poistel ning seda märgatakse mängu käigus harvemini. Kuna tütarlastel on soolise iseärasusena poistega võrreldes kaela ja õlavöötme lihaskond suhteliselt nõrgem, nende aksonid (närvirakkude pikad jätked) on lühemad ja sisaldavad vähem mikrotuubuleid (valgulised torukesed, mis aitavad toestada raku struktuuri) on neil palli peaga mängides suurem risk aju aksonaalse kahjustuse ehk aksonite purunemise või kahjustuse tekkeks. Soolisi iseärasusi peaks tingimata arvestama naiste ja tütarlaste jalgpallimängu ja treeninguid korraldades.