Teadlased teatasid haruldase tromboosi tekkest Covid-19 korral

PM Tervis
Copy
Kui inimene on jäänud liikumatuks põletikulise haiguse, näiteks raske kopsupõletiku tõttu, võib see süsteemne põletik käivitada tromboosi tekkemehhanismid organismis. Kui sellele lisandub liikumatus, kõrge palavikuga voodisse jäänu ei saa piisavalt vedelikku, on organismis loodud ülisoodsad tingimused tromboosi tekkeks. Pildil moodustuv tromb.
Kui inimene on jäänud liikumatuks põletikulise haiguse, näiteks raske kopsupõletiku tõttu, võib see süsteemne põletik käivitada tromboosi tekkemehhanismid organismis. Kui sellele lisandub liikumatus, kõrge palavikuga voodisse jäänu ei saa piisavalt vedelikku, on organismis loodud ülisoodsad tingimused tromboosi tekkeks. Pildil moodustuv tromb. Foto: Shutterstock

Rutgersi Robert Wood Johnsoni meditsiinikooli teadlased teatasid esimesest Covid-19 põdemisega kaasnenud juhtumist, mil vallandus potentsiaalselt tõsise trombi korduvesinemine käes.

Ajakirjas Viruses avaldatud uuring aitab paremini mõista, kuidas Covid-19 põhjustatud põletik võib tekitada ülemiste jäsemete verehüübeid ja kuidas neid kõige paremini ravida. Juhtumikirjeldus on osa suuremast Rutgersi uuringust, kus osales 1000 hospitaliseeritud patsienti, kellel diagnoositi Covid-19 ja kes võeti haiglasse ning vabastati sealt ajavahemikus 2020. aasta märts kuni mai.

Kuigi Covid-19 põdemise järgselt on teatatud alajäseme süvaveeni tromboosist, on see esimene uuring, mis kirjeldab ülajäseme korduvtromboosi vallandumist aktiivsel 85-aastasel mehel, kel oli ka varem diagnoositud käes tromb.

«Patsient kaebas esmatasandi arstile vasaku käe turset ja saadeti edasiseks uurimiseks haiglasse, kus tal diagnoositi õlavarre verehüüve ja asümptomaatiline Covid-19 infektsioon,» ütles Payal Parikh, Rutgersi Robert Wood Johnsoni meditsiinikooli dotsent Medical Xpressis. «Kuigi tema vere hapnikusisaldus ei vähenenud, hospitaliseeriti ta ülajäseme süvaveeni verehüübe eemaldamiseks. Sageli eelnevad verehüüvetele kroonilised põletikulised seisundid, mida võimendab liikumatus, ja harva tekivad need patsientidel, kes on muidu terved ja aktiivsed.»

Enamik süvaveenitromboosi juhtumeid ilmnevad jalgades. Ainult umbes 10 protsenti verehüüvetest tekib kätes ja nendel juhtudel kordub see vaid üheksal protsendil.

«See on murettekitav, kuna 30 protsendil nendest patsientidest võib verehüüve levida kopsu ja lõppeda surmaga,» ütles Parikh. «Muud puuet tekitavad tüsistused hõlmavad püsivat turset, valu ja käte väsimust.»

Uuring näitab, et arstid peaksid kaaluma süvaveenitromboosi ja Covid-19 testi tegemist patsientidel, kellel on seletamatu turse. Inimesed, kelle Covid-19 test on positiivne, peaksid pöörduma arsti poole, kui neil on langev hapnikutase, õhupuudus ja igasugune seletamatu turse.

«Kui teil on varem diagnoositud süvaveenitromboos või teil on krooniline haigus, mis soodustab verehüüvete teket, on teil suurem oht ​​süvaveenitrombi kordumiseks Covid-19 infektsiooni korral ja seetõttu peaksite olema valvsad,» ütles Parikh.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles