Uuringus selgus, millised on suurimad riskitegurid eluohtlike rütmihäirete tekkes
18. mai 2021, 14:05
/nginx/o/2021/04/13/13726737t1h3935.jpg)
Ülekaalulisus ja rasvumine on kogu maailmas võtnud epideemia mõõtmed – selle all kannatab hinnanguliselt 40 protsenti maailma rahvastikust. Ülekaalulisus ja rasvumine on tõsised, kuid samas eluviisiga mõjutatavad südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi, vähi ja varajase surma riskitegurid, vahendab Eesti Arst.
USAs tehtud uurimuses jälgiti aastatel 2008–2013 2,1 miljonit täiskasvanut, et selgitada rasvumise ja ülekaalulisuse seoseid kodade virvendusarütmia ehk kõige sagedasema südame rütmihäire tekkega. Andmete analüüsil ilmnes nii meestel kui ka naistel selge seos kehamassiindeksi (KMI) ja vööümbermõõdu ning virvendusarütmia kujunemise riski vahel. Iga KMI näitaja suurenemisel viie ühiku võrra suurenes arütmia risk meestel 65 protsendi ja naistel 36 protsendi võrra. Vööümbermõõdu suurenemine iga 10 cm võrra suurendas kodade virvendusarütmia riski meestel 47 protsenti ning naistel 37 protsenti.
Rasvumise ja ülekaalu korral on kodade virvendusarütmia risk meestel üldiselt suurem kui naistel. Autorid leidsid, et kodade virvendusarütmia riski hindamiseks on naistel informatiivsem kehamassiindeks, meestel vööümbermõõt.
Kodade virvendusarütmia on tõsine südame-veresoonkonna tüsistuste riskitegur. Virvendusarütmiaga patsientidel on viis korda suurem insuldirisk. Rasvunud ja ülekaalulistel isikutel on suurenenud südame-veresoonkonna tüsistuste risk ja kodade virvendusarütmia lisandumine suurendab seda veelgi.