Toitumisnõustaja räägib, millised levinud vead pärsivad kaalu langetamist

Toitumisnõustaja Anneli Kõiv selgitab, et kui inimene on suures energiadefitsiidis, siis keha ainevahetusprotsessid aeglustuvad ning kõik tarbitav säilitatakse varudena. Foto: Erakogu

Confido meditsiinikeskuse toitumisnõustaja Anneli Kõiv ütleb, et sageli vajavad kaaluga kimpus olevad inimesed abi enda kehaga kontakti leidmisel, et mõista, kuidas on toitumine ja enesetunne omavahel seoses.

Kõivu poole pöördutakse tihti sooviga kaalu langetada, kuid viimase paari aasta jooksul on probleemide ulatus suurenenud – sageli otsitakse abi ka seedimisega seotud vaevuste tõttu. «Sageli on probleemid seotud sellega, et inimesel puudub kontakt enda kehaga – ta ei suuda märgata, kuidas teatud toiduained tema enesetunnet mõjutavad või milliste aistingute ja tunnete mõjul ta üldse toidu järele haarab,» rääkis toitumisnõustaja Kõiv.

Sageli minnakse toitumisnõustaja juurde siis, kui inimene tahab teha elumuutust, kuid ei oska kusagilt alustada. «Selliste patsientide sooviks võib olla kaalulangetamine või tervise ja enesetunde parandamine. Näiteks tajub inimene, et ei saa oma toitumisega kätte piisavalt toitaineid, see aga mõjutab laiemalt tema heaolu, sealhulgas ka ärevuse või depressiooni taset,» tõi Kõiv näite.

Arvamusi, milline on tervislik toitumine, on seinast seina. «Üsna levinud on arusaam, et vähem on parem. Inimesed pööravad toidu kvaliteedist rohkem tähelepanu toidu kogustele ja muretsevad selle üle, et tarbitav kaloraaž liiga suur ei oleks. Toitumisalast infot on tänapäeval meeletult palju ja sageli on see vastukäiv. Tihti aetakse igasuguseid eridieete segamini tervisliku toitumisega. Kui teen juttu tasakaalustatud menüüst ja seletan lahti, millises koguses ja milliseid aineid toidust saada võiks, on see paljudele siiski uus info,» kommenteeris toitumisnõustaja.

Sageli peab toitumisnõustaja inimesi uuesti sööma õpetama. «Väga juurdunud on mõtteviis, et kaalu langetamiseks tuleb aina vähem süüa ja aina rohkem treenida. Paraku tähendab see, et inimene on suures energiadefitsiidis ja stressis. Keha ainevahetusprotsessid siis aga aeglustuvad ning kõik tarbitav säilitatakse varudena. Minu roll on inimesi uuesti sööma õpetada, et nad varustaksid keha vajalike toitainetega. Kui inimese toidulaud on ühekülgne, toidukogused piiratud ja söögikordade vahed pikad, siis häirub hormonaalne tasakaal ja enam ei toimi korralikult ka nälja- ja täiskõhutunde signaalid, naissuguhormoonide tootmine ega veresuhkru taseme regulatsioon,» selgitas Kõiv.

Fookuses on ka inimese kaalulangetamise motivaatorite väljaselgitamine, vastavate tegutsemiseesmärkide seadmine ja järk-järgult eesmärkide poole liikumine.

«Teadmistest või toitumiskavast üksi on vähe, vaja on kujundada uued harjumused. Minu vastuvõtule jõuab üksjagu inimesi, kes on endale kusagilt toitumiskava tellinud ja selle jälgimisest väsinud. Inimesed tahaksid ise otsustada, mida ja millal nad söövad, kuid toitumiskava neile seda ei õpeta. Inimesel on aga selle aja peale tekkinud hirm ise katsetada, sest kardetakse kaalutõusu,» ütles Kõiv.

«Kõige keerulisem on saavutada mõtteviisi muutust. Kedagi ei saa vägisi muutuma sundida, kui tema jaoks ei ole selge, miks see talle hea on. Kui aga inimene on otsustanud, et muutus on vajalik, siis tuleb võtta proaktiivne suhtumine ja ise enda muutust edasi juhtida. Oluline on mõista, et me kõik libastume vahel – see aga ei tähenda, et peaks alla andma ja end süüdistama. Motiveeritud inimene jätkab valitud teekonda, kuni soovitud tulemus on käes,» sõnas Kõiv.