Tervisekassa juhatuse liige: vajadusel saame kärpida vaid teenuste kättesaadavust
20. mai 2021, 17:03
/nginx/o/2021/05/20/13792216t1hcb13.jpg)
Tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul oli eelmine aasta rahalisest vaatevinklist tervisekassa jaoks omamoodi tuleproov, sest koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangud tõid majanduslanguse ja oodatust tagasihoidlikuma maksulaekumise.
Tööjõumaksudel põhinev tervishoiu rahastamise süsteem on üks peamisi tervisekassa tuluallikaid ning proovikive jagub rahastuse jätkusuutlikkuse teemal ka sel ja järgnevatel aastatel.
«Eelmine aasta oli meie kõigi jaoks koroonaaasta, mil vaatasime esimest korda otsa eelarvele ja majandusprognoosidele, kus ennustati, et lõpetame 2020. aasta 200-miljonilise negatiivse tulemiga ehk kahjumiga,» räägib Banhard.
«Sellist negatiivset numbrit pole ma riigi ametlikus majandusprognoosis oma siinsete tööaastate jooksul näinud. Jah, meie pikaajalistes prognoosides oleme jõudnud selliste numbriteni kümnekonna aasta ettevaates ja teatud eeldustel.»
2020. aasta lõpus kinnitatud riigieelarves arvestati Banhardi sõnul, et järgneval neljal aastal ületavad tervishoiukulud tulusid kümnete miljonite eurode võrra. Kahjumi katmiseks kasutatakse eelnevatel aastatel kogutud reserve. «Selguse huvides täpsustan, et kuna tervisekassa eelarves on väga palju niinimetatud avatud kohustusi, mida peame inimestele hüvitama hoolimata tulude laekumisest või majandussituatsioonist, siis vajadusel saame kärpida vaid teenuste kättesaadavust. Teisisõnu ‒ peame vähendama tervishoiuasutuste poolt inimestele pakutavaid tervishoiuteenuseid. Sellist olukorda ei tohiks tekkida, et meie ühine raviraha on otsas ja inimesed ei saa näiteks arsti määratud retseptiravimeid ilma meie hüvitiseta või keeldume tasumast haigena kodus oldud aja eest haigus- ja hoolduslehti.»
Lihtsaid lahendusi ei paista
«200-miljonilise puudujäägi katmine on aga isegi meie 1,7-miljardilise eelarve juures väga suur summa, millele on keeruline katteallikat leida,» tõdeb Banhard. «Eelnevatel aastatel kogutu on meil praegu üsna samas suurusjärgus, aga kui me ühel aastal reservid ära kulutame, siis järgnevatel keerukatel hetkedel pole meil enam kusagilt raha võtta. Mullu alguse saanud tervishoiukriisi ajal mõisteti, et teenuseid kärpima minna ei oleks mõistlik ja arstiabi kättesaadavuse säilitamiseks andis valitsus meile lisaraha.»
Banhard tõdeb, et koroonaviiruse tõttu oli plaanilise arstiabi osutamine eelmisel aastal häiritud. Osaliselt seetõttu, et plaaniline ravi oli mõnda aeg paljudel erialadel peatatud, teisalt andsid mõned eriarstiabi vastuvõtte ja ravi pakkuvad partnerid teada, et ka patsiendid kadusid ära. Inimesed kas ei julgenud raviasutustesse tulla, abi saadi oma perearstidelt või polnud vajadus nii suur. «Eks suur osa plaanilisest ravijärjekorrast on ka selline, kus tervisemurega kannatab veidi oodata. Samas on järjekordadega alati oht, et arstiaega oodates muutub tervis halvemaks ja vaja on vältimatut arstiabi. See tähendab, et inimese seisund on raskem, taastumine võtab rohkem aega ja tema ravimine meie ühise raviraha eest on tunduvalt kallim.»
Kui tervishoiuteenustele kulus plaanitust vähem vahendeid, siis haigus- ja hoolduslehti hüvitati Banhardi sõnul suuremas mahus. «Koroonapuhangu esimese laine ajal muudeti haiguslehtede hüvitamise korda nii, et me tasusime ka esimese kolme haiguspäeva eest, mis tavaolukorras on inimese enda kanda ehk ta nende eest hüvitist ei saa. See võimaldas inimestel ka kergemate haigusnähtude korral julgemalt koju jääda ja niimoodi viiruste levikut pidurdada. Kuigi saime esimeste haiguspäevade hüvitamiseks riigieelarvest lisaraha, võeti möödunud kevadel haiguslehti nii palju rohkem, et meie kulu osutus planeeritust ikkagi suuremaks.»
Banhard nendib, et lihtsaid lahendusi ei paista. «Tervishoiukulud suurenevad, ja isegi siis, kui teenuste hinnad ei kasvaks, oleme ainuüksi demograafiliste muutuste tõttu varsti suures puudujäägis. Ainult raha juurde lisamisega ostame juurde mõned aastad ja siis seisame jätkuvalt samade probleemide ees.
Vundamendiks inimeste tervisekäitumine
Pikaajalises perspektiivis on kõige suurema mõjuga inimeste enda käitumine. Tervisliku mõttelaadi ja käitumise suure mõju tõi välja ka Arenguseire keskuse analüüs,» ütleb Banhard. «Viimasel ajal olen palju hakanud kasutama sõna «tervisekirjaoskus» ‒ mil moel suurendada inimeste teadlikkust sellest, kuidas ise oma tervist saaksime hoida, seda ka teeksime ning elaksime seetõttu tulevikus kauem ja tervena. Aga kahjuks pole see valdkond, kus täna räägime, homme tegutseme ja ülehomme näeme tulemusi. Inimese tervisele avaldub positiivne mõju loodetavasti veidi kiiremini, aga tervishoiukulusid ja meie eelarvet mõjutab positiivne tervisekäitumine ilmselt alles kümnekonna aasta pärast.»
Rahastuse seisukohast on Banhardi sõnul väga oluline ka tervishoiu koostöö sotsiaalvaldkonnaga. «Näiteks kui maapiirkonnas on inimesel raskendatud arsti juurde pääsemine, olgu põhjuseks logistiline, majanduslik või inimese tervislikust seisundist tulenev probleem, siis tuleb küsida, kuidas kohalik omavalitsus sellest teada saab ning mil moel on võimalik aidata. Samuti on oluline, et pärast raviasutusest naasmist jääks inimene vajadusel sotsiaalvaldkonna jälgimisele,» sõnab Banhard. «Lisaks vaatame üle ravikindluse valdkonda kui tervikut ehk kes ja kuidas on Eestis ravikindlustatud ning kas kõik praegu pakutavad teenused on ka edaspidi kindlustatutele kättesaadavad.»
Riik saab inimeste tervisekäitumisele kaasa aidata maksusoodustuste abil. Banhard toob näiteks ettevõtete toetus töötajate sportimisel, kohalike omavalitsuste loodavad ja hallatavad terviserajad ning vaba aja tegevuste toetamine. «Sõnumid tervise hoidmise ja toetamise kohta peaks tulema mitmest kohast. Kunagi lubatud ja tänapäeval mõeldamatu siseruumides suitsetamine on ilmselt hea näide, kuidas ühiskondlik käitumisnormide muutumine mõjutab tervist positiivselt,» ütleb ta.
Prognoosid 2021. aastaks on võrreldes eelmisega pessimistlikumad, nendib Barnhard. «Ravikindlustatutele võiks selleks aastaks anda turvatunde riigieelarvest meile eraldatud lisaraha, millega saame hoida ravijärjekordi pikenemast.»
Sel aastal panustatakse tema sõnutsi tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkusse, analüüsides erinevaid võimalusi nii tulubaasi laiendamiseks kui ka tervishoiukulude efektiivsemaks kasutamiseks.
«Me oleme teel tervisekassaks muutumise poole. See ei ole mitte ainult nimemuutus, vaid on meie jaoks mõttemaailma muutus. Tervise hoidmise tähtsuse teadvustamine on igaühe jaoks kindlasti samm ka parema tervisekirjaoskuseni ja sealt edasi tervislikumate valikute tegemiseni, mis viib meie kõigi ühise raviraha parema kasutamiseni,» ütleb Banhard.