Teadlased uurisid, kas koroonaviirus võib inimese geenides kanda kinnitada

DNA, geenid Foto: Shutterstock

SARS-CoV-2 ei integreeri tõenäoliselt oma geneetilist materjali inimeste geenidesse, selgub ajakirjas Journal of Virology avaldatud uuringust.

«Suhteliselt vähe on teada, miks mõned isikud saavad viiruse suhtes positiivse testitulemuse isegi pikka aega pärast haigusest taastumist. See on oluline, sest pole selge, kas sellised isikud on uuesti nakatunud või on nad püsivalt nakkuslikud. Selle tähelepaneku selgituseks on pakutud SARS-CoV-2 «inimese genoomi invasiooni», kuid meie andmed ei toeta seda,» ütles Majurd Kazemian, Purdue ülikooli biokeemia dotsent Medical Xpressis.

«Kui viirus suudaks oma geneetilise materjali integreerida inimese genoomi, võiks seda teha ka mõni muu mRNA. Oleme näinud, et praegused andmed seda ei toeta – see peaks ka leevendama muret mRNA vaktsiinide ohutuse osas,» ütles ta. 

Mõne viiruse geneetiline materjal võib ühilduda inimeste ja loomade DNAga, mida teadlased nimetavad «kimäärseks sündmuseks». Inimese DNA sisaldab umbes 100 000 viiruste DNA tükki, mis on sinna evolutsiooni käigus kogunenud miljonite aastate jooksul. Kokku moodustab see veidi vähem kui 10 protsenti meie rakkude geneetilisest materjalist.

Võimaliku ühildumise uurimiseks töötasid teadlased välja uudse tehnoloogia, milles nad eraldasid nakatunud rakkudest geneetilise materjali, seejärel võimendasid või paljundasid seda 30 korda. Kui peremeesraku DNAs esineks kimäärseid sündmusi, peaks ka SARS-CoV-2 geneetiline materjal suurenema 30 korda. Andmed seda ei näidanud. Kazemiani sõnul ilmnes, et kimäärsete sündmuste sagedus ei olnud tegelikult suurem kui taustamüra.

«Meie töö ei toeta väidet, et SARS-CoV-2 sulandub või integreerub inimese genoomi,» ütles Kazemian.