Rootsi teadlased uurisid kuidas parandada laste matemaatikaoskuseid

Foto: Shutterstock

Rootsi Karolinska Instituudi teadlased viisid läbi suure uuringu, mis keskendus sellele, kuidas arendada matemaatiliste oskuste arengut, vahendab Medical Xpress. 

Lapsed, kes sooritavad visuaalse töömälu harjutusi ja teevad arutlusülesandeid omavad paremaid matemaailisi oskusi kui lapsed, kes keskenduvad ainult ruumiliste harjutuste lahendamisele, selgus Rootsi Karolinska Instituudi teadlaste suurest uuringust. 

Karolinska Instituudi neuroteaduste osakonna professori Torkel Klingbergi sõnul mängivad väikelaste matemaatilise õppimise tõhustamisel suurt rolli kognitiivsed harjutused. 

Paljud arvukad uuringud on sidunud ruumilise võimekuse (võime objektide mõõtmeid mõista ja meelde jätta; ruumiline mõtlemine) jõudlusega teaduses, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas. Seetõttu kasutavad mõned nende valdkondade tööandjad kandidaatide hindamisel ruumilise mõtlemise teste. 

Varasemad uuringud, milles hinnati ruumilise mõtlemise mõju akadeemilisele sooritusele, on andnud vastakaid tulemusi: mõned on näidanud märkimisväärset paranemist ja teised üldse mitte.

Läbiviidud testides sooritasid lapsed erinevaid kognitiivse võimekuse teste, matemaatilisi teste, visuaalse töömälu ülesandeid, arutlusülesandeid ja ruumilise mõtlemise ülesandeid.

Teadlased leidsid, et kõikide osalenud laste matemaatikatulemused paranesid, kuid kõige positiivsem mõju oli arutlusülesandel, millele järgnesid töömälu ülesanded. Nii arutluskäik kui ka mälutreening parandasid matemaatiliste ruumiülesannete lahendmist märkimisväärselt. 

Millsed olid ülesanded?

1. Numbrirea ülesandes paluti lapsel tuvastada numbri õige asukoht reas. Reas oli esitatud mitmed matemaatilised probleemid nagu liitmine, lahutamine ja jagamine. 

2. Visuaalse töömälu ülesandes paluti koguda visuaalseid objekte ehk ühendama omavahel samad objektid. Raskuse tõstmiseks lisati objekte. 

3. Mitteverbaalse arutluse ülesandes paluti täita ruumilised mustrid. Raskusastme suurendamiseks paluti kasutada joonistamisel erinevaid värve, kujundeid ja punkte. 

4. Ruumilise mõtlemise ülesandes paluti välja mõelda, milline oleks objekti teine külg. Lapsed said uurida 2D-kujundit, raskusastet tõsteti pööratava objekti keerukuse läbi. 

Uuringu läbis seitsme nädala jooksul enam kui 17 000 Rootsi kooliõpilast vanuses 6–8 aastat.