Mida teha, kui on hirm valesti valida?

Anna-Kaisa Oidermaa. Foto: Erakogu

Lugeja küsib: Mul on üleminekuperiood, astun gümnaasiumist ülikooli ja ehkki peaksin olema põnevil, tunnen end tardunult. Kõik, mille nimel olen aastaid palehigis pingutanud, on nüüd käega katsuda, aga praegu ma ei julge isegi otsustada, millistele erialadele kandideerida kavatsen. Samuti pelgan kodust välja, uude linna kolimist. Äkki valin vale linna ja teise koha võimalused jäävad nägemata, kasutamata? Süüa ma ka ei oska teha – äkki peaksin hoopis koju edasi jääma? Kardan otsustada valesti!

Elina, 19

Suuremad muutused elus, olgu siis kurvemad või rõõmsamad, tekitavad arusaadavalt pinget. Vajadus kohaneda nii oma peas kui ka praktilises mõttes – kõik see vajab energiat.

Stressi tekkimine sõltub ka sellest, kuidas hindame oma võimeid uue olukorraga toime tulla. Sellest, kas meil on piisavalt oskusi, teadmisi, inimesi, kellelt vajadusel nõu ja tuge saada. Põhimõtteliselt määrabki meie hinnang olukorrale selle, kas tajume seda põneva väljakutsena või halvava murena. Ehk siis üks võimalus on enda jaoks konkreetselt läbi mõelda, millised on sinu eeldused toime tulla. Kas oled piisavalt heade õpioskustega, et ülikoolis toime tulla; kelle abiga saad arvestada, kui seda vaja on? Teha n-ö kriisiplaan selleks puhuks, kui oled hätta jäämas: mida teed, kellega olukorda arutad? Näiteks kas või söögi tegemine. Kui ei tea, mismoodi valmistada lemmiktoitu, kellelt saad uurida, kuidas see samm-sammult käib – kas vaatad esmalt mõnd kokasaadet või helistad kellelegi perest? Hirmu tundmine uue ja tundmatu ees on täiesti tavaline, isegi kui ees peaksid terendama toredad sündmused. Selles osas ei pruugiks enda suhtes liiga kriitiline olla ega nõuda endalt vägisi puhast rõõmu.