Apteeker annab nõu: kuidas päikesekreemi õigesti valida ja kasutada?

Päikesekreemitajad Foto: Shutterstock

Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes annab ülevaate sellest, kuidas päikesekreemi korrektselt kasutada ning mille järgi enda jaoks õige valida.

Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Peale selle, et päike parandab meeleolu ja und ning aitab vähendada depressiooni, toodab see ka meie organismile vajalikku komponenti D-vitamiini. Sellegipoolest on päikesel ka oma varjukülg, mis võib kõige halvemal juhul kaasa tuua nahavähi.

Päikesekreem tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning seda lisada uuesti kahe tunni möödudes.

2017. aastal Suurbritannias tehtud uuringust tuleb välja, et 49 protsenti tarbijatest ei kasuta üldse päikesekaitsevahendeid, mis võib tuleneda sellest, et tihti ei vasta päikesekaitsetooted ootustele. Samas on teada, et ilma päikesekaitseta liigne päikese käes olemine võib tekitada erinevaid nahaprobleeme. Kõige sagedasemad probleemid on päikesepõletus, pigmentatsioonihäired, fotovananemine (naha toon muutub ja tekivad kortsud) ning aktiiniline keratoos ehk nahavähi eelne seisund. Aktiinilise keratoosi diagnoosi kõige suurem riskigrupp on 60+ vanuses inimesed. Samuti soodustab haigust immuunsussüsteemi nõrgestav ravi, töökoht, mis eeldab õues olemist või varasem kogemus päikesepõletusega.

Päikesekiirguse tüüpe eristatakse lainepikkuse põhjal. Nii mõjub lisaks UV-kiirgusele nahale kahjulikult ka suure energiaga nähtav valgus, mis tekitab samuti fotovananemist, naha elastsuse kadu ja kortse. Veel on ka UVB ja UVA kiirgused. Nendest esimene põhjustab naha põletust ja võib tekitada nahavähki. UVA kiirgus tungib sügavamale nahka ning põhjustab sarnaselt nähtavale valgusele fotovananemist ja allergiaohtu. Kõige sügavamale nahka jõuab aga infrapunavalgus.

Millist kreemi valida?

Kõige tõhusam päikesekaitse on vältida pikemaajalist päikese käes viibimist, eriti intensiivse päikesekiirguse ajal – kella 11 ja 16 vahel. Kui sellist võimalust ei ole, tuleks kasutada päikesekaitsevahendeid. Erinevate päikesekaitsetoodete võimekust nahka päikesepõletuse eest kaitsta näitab kreemi SPF (sun protection factor). Mida suurem on SPF number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse kujunemiseks. Päikesekreemid, mida kasutatakse piisavas koguses ja koos teiste päikesekaitse meetoditega ning mille SPF jääb vahemikku 30-50, vähendavad ka fotovananemist. Lapsed ja vanurid peaks seetõttu kasutama päikesekreemi, mille SPF on vähemalt 30. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse ultraviolettkiirguse eest täielikult, vaid pigem aitab kiirguse mõju vähendada.

Kõige tähtsam asi, mida päikesekreemi valikul meeles pidada, on see, et tuleb valida oma nahatüübile vastav toode. Näiteks väikelapsed võiksid kanda spetsiaalseid UPF-ga (ultraviolet protection factor) kaitstud riideid või päikesekaitse tooteid, mis on kontrollitud ning seeläbi mõeldud just laste õrnale nahale. Selliseid tooteid on võimalik leida apteekidest.

Päikesekreemide õige kasutamine

Päikesekaitse toodete õigeks kasutamiseks tuleb seda peale kanda piisavas koguses ning regulaarse intervalliga. Ära ei tohi unustada ka labakäsi, jalgu või silmi. Tihti kipuvad just need kehaosad inimestel meelest minema. Päikesekreem tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning seda lisada uuesti kahe tunni möödudes. Veekindlad päikesekaitsetooted kaitsevad päikese kahjuliku mõju eest ka vees olles, kuid peale ujumist või intensiivset higistamist tuleks kindlasti uus kiht kreemi peale kanda.

Selleks, et päikesekaitse oleks veelgi efektiivsem, tuleks igapäevaselt lisaks tavalistele riietele kanda ka ultraviolettkiirguse kaitsega päikeseprille ja laia äärega peakatet.

Mida rohkem õues viibime, seda tervemad oleme. Sellegipoolest kasutab terviseteadlik inimene päikese kaes olles erinevaid päikesekaitse meetodeid ja hoiab oma nahal silma peal.