Analüütik: Soome piiride avamise otsus näib lükkuvat aina kaugemasse tulevikku (3)

BNS
Copy
Soome koroonapiirangud ei ole vähemalt siseriiklikult ülemäära karmid olnud. Fotol Soome inimesed populaarses rongitehase rajoonis kevadet nautimas.
Soome koroonapiirangud ei ole vähemalt siseriiklikult ülemäära karmid olnud. Fotol Soome inimesed populaarses rongitehase rajoonis kevadet nautimas. Foto: Mauri Ratilainen/EPA/Scanpix

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul valmistab suletud Soome piir meelehärmi nii seal töötavatele eestlastele kui ka siinsetele turismiettevõtjatele; reisimise taastumist ootavad ka soomlased, ent majanduslikult on neil sellest vähe võita.

«Eestit on viimastel nädalatel ärritanud Soome valitsuse soovimatus leevendada riiki sisenemisele seatud piiranguid, mis on jätnud kümned tuhanded harjumuspäraselt Eesti ja Soome vahet pendeldavad töörändajad mitmeks kuuks ühele poolele lõksu. Lisaks Soomes tööl käivatele eestlastele on suletud piir elulise tähtsusega probleem hulga turismiga seotud ettevõtjate jaoks,» kirjutas Nestor SEB nädalakommentaaris.

Tema hinnangul eeldasid paljud, et juba üsna kõrge vaktsineerimis­määr ja parem viiruseolukord lubavad sarnaselt eelmise aastaga piirid taas avada ning Soome turistid pääsevad lõpuks Tallinnasse nädalavahetust veetma ja ostusid tegema. «Kahjuks näib piiride avamise otsus lükkuvat aina kaugemasse tulevikku, mis muudab rohkem kui kahtlaseks ka normaalsuse naasmise Tallinna vanalinna,» nentis analüütik.

Nestori sõnul põhineb Soome valitsuse soovimatus piiranguid leevendada peamiselt just senisel edul – põhjanaabritel on võitluses koroonaviirusega läinud siiani väga hästi ja saavutatud soovitakse hoida võiduka lõpuni. «Soome koroonaviirusesse suremusnäit miljoni elaniku kohta oli eelmise nädala seisuga 168, mis on Euroopa Liidu riikide seas konkurentsitult madalaim tulemus. Võrdluseks on Eestis, kus koroonaviirus samuti suhteliselt leebelt käitunud, surnud miljoni elaniku kohta enam kui 900 inimest, mitmetes teistes riikides küündib see morbiidne näitaja kaugelt üle 2000,» märkis ta.

Analüütik leidis, et Soome koroonapiirangud ei ole vähemalt siseriiklikult ülemäära karmid olnud. «Oxfordi ülikooli poolt koostatava koroonapiirangute rangusindeksi järgi on Soome pigem paigutunud leebemate käskude ja keeldudega riikide hulka ja ehk on soomlasi hoopis aidanud nende põhjamaine omaette hoidev loomus,» ütles Nestor.

Ta tõi esile, et samas ollakse väga ranged just piiriületuste suhtes: olgu sa vaktsineeritud või vaktsineerimata, üle piiri pääsed vaid hädavajaduse korral ning kuigi Soome kodanikel on muidugi alati õigus kodumaale naasta, siis ei meelita taoline range kord ka soomlasi endid välismaareise ette võtma.

Nestori hinnangul on lisaks koroonale Soome näidanud üles üllatavat vastupidavust ka majanduslikus mõttes. «Mullune majanduslangus piirdus seal vaid 2,8 protsendiga, samas kui mitmes lõunapoolses Euroopa riigis kukkus sisemajanduse kogutoodang pea 10 protsenti. Kui proovida Soome suhtelist edu selgitada, siis lisaks väiksele koroonaviiruse levikule oli oluline eelis mõistagi majanduse struktuur,» selgitas ta.

Analüütiku sõnul paistavad 2020. aastal majanduslikult enim kannatanud riigid silma oma suure teenussektori osakaalu poolest majanduses. «Riikides nagu Kreeka, Horvaatia või Hispaania andis majutus- ja toitlustusvaldkond enne kriisi 6–8 protsenti kogu majanduses loodud lisandväärtusest. Soomes seevastu piirdus hotelli- ja restoranisektori osatähtsus 1,9 protsendiga, mis on isegi grammi võrra vähem kui Eestis,» selgitas Nestor, lisades et palju suuremat tähtsust omab Soome jaoks töötleva tööstuse ja ekspordi käekäik.

Nestori hinnangul on lisaks teenussektori väikesele osakaalule abiks seegi, et ühe keskmise reisiplaane pidava inimese jaoks ei kuulu Soome ilmselt isegi 50 esimese riigi hulka, mida külastada. «Viimasel «normaalsel» aastal 2019, ööbis Soome majutusasutustes 3,3 miljonit välisturisti. Võrdluseks oli Eestis see number 2,3 miljonit, mis riigi suurust arvestades tähendab, et vähemalt suhtelisel skaalal on Eesti turismist oluliselt enam sõltuv,» tõdes analüütik.

Ta tõi välja, et kriisieelsel 2019. aastal tegid soomlased umbes 10 miljonit välisreisi, millest 80 protsenti moodustasid just puhkusereisid. 2020. koroona-aastal langes puhkusereiside arv välismaale dramaatiliselt – enam kui 70 protsenti.

«Eesti jaoks positiivne oli see, et kui Lõuna-Euroopasse reisisid soomlased 80 protsenti vähem, siis Eestisse langes reiside arv vaid poole võrra. Sellest ehk ka Tallinna turismiettevõtjate meelehärm: kui normaalse turismihooaja saabumises kaheldi juba varem, siis vähemalt Soome puhul hellitati lootust, et siin taastub reisimine kiiremini,» märkis Nestor.

Analüütiku sõnul peegeldub soomlaste reisilembus ja välismaalaste napp huvi Soomet külastada ka summades, mida välismaalased riiki toovad ja soomlased ise välismaale jätavad.

«Maksebilansi statistika põhjal «eksportisid» soomlased 2019. aastal välisresidentidele reisiteenuseid 3,3 miljardi euro eest, samas kui samu teenuseid osteti välismaalt sisse enam kui 5 miljardi euro eest. Seega on turismi «netomõju» Soomele pigem miinusmärgiga ja puhtalt majanduslikus vaates on Soome jaoks turismi puudumine ehk isegi kasulik,» tõdes ta.

«Loomulikult ei ole usutav, et Soome valitsus piiride kinni hoidmisel just sellest argumendist lähtuks. Teisalt on ka selge, et turismist eluliselt sõltuvatel riikidel nagu Kreeka või Hispaania ei ole Soomega sarnast vabadust igavesti paremat homset oodata,» nentis Nestor.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles