Kardioloog Tiina Uuetoa avaldab, milline aine aitab kaitsta kõrge vererõhu ja südamehaiguste eest

Dr Tiina Uuetoa Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Toidusedeli kokkuseadmisel tasub teada, et toiduga saadav kaalium etendab olulist rolli soola tarbimise ja vererõhu kõrgenemise seostes, ütleb Confido kardioloog Tiina Uuetoa.

«On näidatud, et kaaliumirikas dieet suudab neutraliseerida liigse naatriumi või soola ebasoodsa mõju vererõhule ja südame-veresoonkonna haigustele,» märgib dr Uuetoa ajakirjas Tervise Meeter.

Toidu kõrge kaaliumisisaldus võib olla arsti sõnul tervislikuma dieedi kaudne indikaator. «Seega ei tuleks vererõhuprobleemidega patsientide dieedi korraldamisel keskenduda ainult soolatarbimise piiramisele, vaid soovitada ka kaaliumirikaste puu- ja aedviljade suuremat tarbimist. Kaaliumi allikaks on ka liha ja kala,» sõnab Uuetoa.

«Parima südamekaitse annab dieet, kus soola kasutatakse 3–5 grammi päevas kaaliumirikka toiduga. Et mõni südameravim võib suurendada kaaliumisisaldust veres, siis peab kaaliumirikka dieedi planeerimisel kindlasti nõu pidama arstiga. Soovituslik tervislik kaaliumikogus on 3,5–4,5 grammi päevas ja enamasti on kaalium alakasutatud.»

Kardioloog lisab, et tasakaalustatud toidusedeli korral peaks uriiniga eritatava kaaliumi ja suures osas soolaga saadava naatriumi suhe olema üks, aga enamikus uuringutes eri riikides on see umbes 2,5. See osutab, et toiduga saadakse liialt naatriumit ja dieedis valitseb kaaliumi defitsiit. «Paraku on suur takistus optimaalse toidusedeli kokkuseadmisel kõrgem hind, mistõttu see jääb paljudele kättesaamatuks. Kallim toidukorv on puu- ja juurviljarikas, odavam toit pigem soolane, rasva- ja suhkrurikas,» nendib arst.

Kust saada kaaliumit?

Kaaliumi on vaja:

• närviimpulsside edasikandumiseks,
• happe-alustasakaalu tagamiseks veres,
• süsivesikute normaalseks ainevahetuseks,
• lihaskontraktsioonide tagamiseks.

Kaaliumivajadus suureneb:

• oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral,
• rohke higistamise korral,
• diureetikumide kasutamisel,
• kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud:
• ülemäärasest naatriumi, kohvi, suhkru ja/või alkoholi tarvitamisest või
• madalast veresuhkru tasemest.

Kaalium on väga levinud mineraalaine, mida leidub paljudes toitudes. Parimad kaaliumi allikad on taimse päritoluga toidud, eriti kuivatatud puuviljad ja marjad, pähklid, seemned, maapirn, kartul, redis, kapsas, rohelised köögiviljad, kamajahu, peet, banaan, leib, sõstrad, tomat. Defitsiidi sümptomiteks on lihasnõrkus ja häired südametöös ning psüühikas. Madal kaaliumitarbimine võib kutsuda esile naatriumi peetuse ja vererõhu tõusu. Kaaliumirikast toitumist seostatakse soodsate mõjudega südame-veresoonkonnahaigustele.

Kaaliumitarbimine lisanditest näiteks kaaliumkloriidist on kutsunud esile akuutseid mürgitusi ja seedetrakti häireid. Maksimaalseid tarbimiskoguseid ei ole küll kehtestatud, aga on leitud, et 3,7 g/päevas kaaliumilisanditest võiks olla ülemine piir täiskasvanutele, mis üldiselt veel ei põhjusta ebasoodsaid mõjusid, kuid teatavad preparaadid võivad siiski seedetrakti limaskesta tekitada haavandeid.

Vt täpsemalt soovitusi vanusegruppide lõikes mineraalainete tarbimissoovituste tabelist.

Soovitatud päevane tarbimiskogus 3,1–3,5 grammi sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

• 2 dl (180 g) kuivatatud aprikoosides

• 2 ½ tahvlis (250 g) tumedas (70%) šokolaadis

• 5 ½ dl (32 g) pistaatsiapähklites

• 5–6 dl (400 g) kõrvitsaseemnetes

• 6 dl (420 g) mandlites

• ca 9 dl (550 g) rosinates

• umbes 7–8 tükis (570 g) kuumtöödeldud kohas

• umbes viies (640 g) keedetud kartulites

• ca 8 dl (700 g) keedetud põldubades

• ca 5–6 (700 g) keedetud peedis

• ühes suuremas (760 g) brokolis

• ca 8–9 (850 g) porgandis

• ca 6–7 (1,2 kg) banaanis

Allikas: Toitumine.ee