Pesu ei tohi kuivatada õues ehk arst jagab nippe ligi 150 000 eestimaalase terviseprobleemi leevendamiseks

Allergia puhul võib esineda ka valguskartlikkus, silmade turse või kurgu ja suulae kipitus, kõrvade sügelus. Foto: Shutterstock

Ligi 150 000 eestimaalasele põhjustab kevadel algav taimede õitsemine allergianähte, nendib Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku lastearst-allergoloog Maire Vasar.

Pollinoosi ehk õietolmuallergia põhjus on allergia tuultolmlevate puude ja taimede õietolmu suhtes, vahendab Med24.

«Lääneriikides esineb pollinoosi 10–30%-l inimestest. Pollinoos võib alata igas vanuses, kuid sagedamini on ta siiski noorte haigus. Haigusesse haigestumise kõrgpunkt on 10.–20. eluaastatel. Alates 50. eluaastast algab haiguse taandumine aga enamusel pollinoosihaigetel, kuna immuunsüsteemi reageerimine allergeenidele nõrgeneb,» selgitab Vasar.

Peamised allergiasümptomite põhjustajad Eesti kliimas kevadel on kaseliste sugukonda kuuluvad lehtpuud lepp, sarapuu ja kask. Sarapuu ja lepp õitsevad varakevadel märtsis-aprillis enne lehtimist. Puudest on kõige allergeensem maikuus õitsev kask.

Kesksuvel põhjustavad eestlastele vaevusi heintaimed, millest Vasara sõnul on allergeensemad enamasti juuni teisel poolel õitsevad timut, rebasesaba, kerahein, raihein, aruhein jt.

«Sügisel tekitavad allergiat umbrohtude õietolm, eelkõige maltsad ja korvõieliste sugukonda kuuluv puju ning koirohi,» märgib arst.

Allergilise nohu sümptomid on arsti sõnul nina kihelus, aevastamine, suurenenud vesine eritis ning ninakinnisus. Silmasümptomitena esinevad sügelus, punetus, pisaravool. Võib esineda ka valguskartlikkus ja silmade turse või kurgu ja suulae kipitus, kõrvade sügelus.

50–70 protsendil pollinoosiga inimestest kaasub õietolmuga seotud toiduallergia värsketele puu-, juur- ja köögiviljadele, ütleb Vasar. «See tuleneb immunoloogilistest ristreaktsioonidest suguluses olevate taimede vahel ja seda allergiat nimetatakse ristallergiaks. Sagedamini esineb ristallergiat kase õietolmu suhtes allergilistel inimestel. Umbes kolmandikul tekivad sümptomid puuviljadest, kolmandikul juur- ja köögiviljadest ning 90 protsendil pähklitest.»

Kuna põhilised sümptomid (huulte, neelu ja suu kipitus, sügelus, turse, tükitunne kurgus, häälekähedus) tekivad toore puu- ja juurvilja ning köögivilja söömisel, nimetatakse seda ka oraalse allergia sündroomiks. «Samas, samu toiduained keedetuna, kuumutatuna, praetuna inimesed taluvad,» märgib arst.

Mõnel inimesel on arsti sõnul oraalse allergia sümptomid aastaringselt, teisel ainult õitsemise perioodil. Kase õietolmu allergikutele tekitavad vaevusi sarapuupähkel, õun, kiivi, kirss, ploom, virsik, porgand, kartul jt.

Pollinoosi traditsiooniline ravim on suukaudne antihistamiinikum.

Nina loputamine soolalahusega aitab õietolmu nina limaskestalt välja loputada, vähendab lima tootmist ja kaitseb nina limaskesta kuivamise eest. Igapäevaseks kasutamiseks soovitatakse isotoonilist soolalahust, ägeda ninakinnisuse korral hüpertoonilist soolalahust.

«Pollinoosi päris välja ravida ei saa, kuid väga tõhusaks on osutunud haiguse algperioodil tehtav allergeenispetsiifiline immuunravi. Selle raviga vähendatakse patsiendi tundlikkust ja suurendatakse taluvust sümptomeid esilekutsuva allergeeni suhtes,» nendib Vasar.

Nõuanded õietolmuallergikutele

• Kuivade ilmade ajal tuleks õues viibida hommikuti ja õhtuti.
• Ohutum on olla mere ääres, kasulik on palju ujuda.
• Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
• Autoga sõites ei tohiks avada aknaid.
• Ei ole soovitatav käia metsas, heinamaadel, rukkipõllu lähedal ning magada heintel.
• Muru tuleks niita nii sageli, et kõrrelised ja umbrohi ei jõuaks õitsemistsüklisse.
• Urbi, lõikelilli mitte tuppa tuua.
• Korterit tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada spetsiaalne õietolmuvõrk.
• Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
• Pesu ei tohi kuivatada õues.
• Juuksed katta mütsi või rätikuga, enne magamaminekut tuleks loputada juuksed õietolmust.
• Toidu valmistamisel arvestada ristallergia võimalusega.

Artikkel ilmus ajakirjas Pereõde.