/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2012/02/02/937702t1h2ec0.jpg)
Eelmine nädal (23.-29.01) hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv - veerand kõigist haigestumistest oli seotud gripiviirusega.
Talvine gripihooaeg on alanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide poole pöördus 3583 haigestunut, mis teeb kasvuks eelneva nädalaga võrreldes 17 protsenti. Registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv samal ajavahemikul 43 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli aasta 4. nädalal 267. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal (362), Narvas (351), Tallinnas (297), Ida-Virumaal (297), Tartu (293) ja Raplamaal (289).
Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tartus, Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.
Enim haigestuvad praegu kuni 5 aasta vanused lapsed, kuid eelmiste aastate võrdluses on haigestumus kõrgem ka vanemaealise elanikkonna hulgas vanuses 65 ja enam.
Grippi haigestumuse intensiivsuse hindab terviseamet veel madalaks ja gripiviiruse leviku piiratuks, kuid hoiatab, et haigestumus on alustanud tõusutrendi.
Aasta neljandal nädalal kinnitati laboratoorselt 10 gripiviirust, neist üheksa olid A- ja üks B-gripiviirus.
Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et Eestis ringleb A gripiviiruse alatüüp (H3N2).
Umbes 75 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist domineerib hetkel RS-viirus (47 protsenti). Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal oli 25 protsenti.
Terviseameti epidemioloogi Kuulo Kutsar tuletas meelde, et uue hooaja gripi vaktsiin on Eestis olemas oktoobrist saadik ja vaktsineerituid see aitab.