Onkoloog räägib, milline tegur mõjutab enim melanoomi tekkeriski

Ideaalis peaks saama kasvaja tuvastada melanoomi biomarkeri ehk haiguse põhjustatud verepildi muutuse kaudu ning selle põhjal määrata individuaalselt sobivaima ravi. Pahaloomulisuse tuvastamisel on väga olulised ka kasvaja antigeenid ehk molekulid, mis panevad reageerima keha immuunsüsteemi. Rakke hävitavate antikehade teket saab samuti kasutada kasvaja diagnostikas. Foto: Shutterstock

Vähiregistri statistika kohaselt esineb Eestis melanoomi esmajuhtusid aastas 220–250. Kõige rohkem diagnoositakse melanoomi tööealistel inimestel, 45–65-aastaste hulgas. «Haruharva leiab seda ka lastel ja päris noortel, ent see risk paraku järjest tõuseb,» nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog-vanemarst dr Kadri Putnik.

«Öeldakse, et lapsepõlves saadud päikesepõletused on kõige suurem melanoomi tekkerisk üldse,» tõdeb arst.

Melanoom on naha pahaloomuline kasvaja, mis lähtub pigmentrakkudest, selgitab Putnik netisaates «Tervisepooltund». «Iga nahavähk ei ole kindlasti melanoom, aga ta on üks osa naha pahaloomulistest kasvajatest ja neist kõige agressiivsem,» ütleb ta. 

«Kui inimene sünnib, siis ei ole tal praktiliselt ühtegi pigmendimoodustist, kuid neid tekib igati loomuliku protsessi käigus elu jooksul juurde. Kui aga need muutused hakkavad kuju või suurust muutma, veritsevad, sügelevad ja kihelevad, siis tuleks neile rohkem tähelepanu pöörata ja arstile näidata,» ütleb arst.

Suure riskiga patsient on küllalt heleda nahaga, tal on tedretähnid ja tal on olnud lapsepõlves palju päikesepõletusi. «Riskipatsient põleb päikese käes kiiresti ning läheb punaseks ja roosaks. Ohumärk on ka see, kui perekonnas on juba teada melanoomijuhtumeid. Riskipatsiendid on kindlasti ka need, kellel varem väike melanoom juba diagnoositud on. Samuti patsiendid, kellel on nahal palju erinevaid pigmendimoodustusi, üle 50. Neil soovitatakse korra aastas nahaarsti juures nahka kontrollida lasta,» märgib dr Putnik. 

Kõigile laieneb arsti sõnul soovitus vältida päikese käes viibimist kõige eredamal ajal, mis meie kliimas on kella 11–14 vahel. «Mina isiklikult ei soovita inimestel päevitada ehk minna randa, visata lina liivale ja ennast mõlemalt poolt 15 minutit praadida. Ma ei leia, et see mõistlik on. Kui aga kasutada kaitsekreemi ja kaitseriietust ning vältida põletust, siis on värskes õhus viibimine vägagi asjakohane ja annab meile vajaliku D-vitamiini ja antidepressandi.»