Ida-Virumaa tervise- ja heaolunäitajad on rekordmadalad

Enamik Ida-Virumaa tervise- ja heaolunäitajatest on Eesti halvimad. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tervise Arengu Instituudi maakondade tervise- ja heaoluülevaated näitavad suurt ebavõrdsust. Kui analüüsi lähemalt vaadata, selgub, et enamik negatiivseimatest näitajatest on Ida-Virumaal.

Ida-Virumaal on madalaim oodatav eluiga sünnihetkel, kõige negatiivsem loomulik iive, kõrgeim suhtelise vaesuse määr ja madal tööhõive määr, kõrgeim tervisekaotus (sealhulgas kõrgeim suremuskaotus) ja kõrgeim varajase suremuse (enne 65. eluaastat) määr.

Ida-Virumaale kuulub Eesti rekord vereringeelundkonna haigustesse suremisel. Seal on Eesti kõrgeim haigestumus hepatiitidesse, tuberkuloosi ja kõrge seksuaalsel teel levivate haiguste (sh HIV) levik.

Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel sõnas, et vaatas rekordkehvade näitajatega ülevaadet nukra pilguga.

«Meie puhul tuleb arvesse võtta, et tegu on sotsialismiaegse tööstuspiirkonnaga. Toodi sisse väga palju võõrtööjõudu, et intensiivselt põlevkivi kaevandada,» selgitas maavanem. «Tööjõu taskaal oli lihttöölise peal.»

Praeguseks on toonased töölised vananenud ja noored lahkuvad. «Noorte lahkumine mõjutab ka teisi näitajaid,» sõnas Breivel.

Kogu selle õnnetu statistika juures on ka head: Ida-Virumaal on Eesti madalaim haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse. Ja – üllatusena kõige väiksem on ka regulaarselt alkoholi tarvitajate määr.

«Regulaarselt alkoholi tarvitajate osakaal on arvutatud 2006. aasta Eesti Terviseuuringu andmete põhjal, kus küsitleti täiskasvanud rahvastikku (üle 16-aastaseid) ning see protsent kajastab neid, kes väitsid, et tarvitavad alkohoolseid jooke vähemalt kord nädalas,» ütles ülevaadete üks autoritest Maali Käbin. «Seda me ei tea, kas vastajad on salaviina tarvitatud alkohoolsete jookide hulka arvestanud. Samuti ei ole siia sisse arvestatud need, kes joovad küll palju, kuid ei tee seda iga nädal.»

Samas - kui alkoholi tarvitamise näitaja kõrvale vaadata näiteks alkoholist tingitud vigastatuid liikluses ehk joobes juhi tõttu hukkunute ja vigastatute arvu, siis ka see näitaja on Ida-Virumaal Eesti keskmisest veidi parem ja siin võiks olla Käbini sõnul üks mõttekoht. Põhjuslikke seoseid sellelaadsed ülevaatlikud statistilised profiilid tuvastada ei võimalda.

Küll aga on täpsemaid ja uuemaid andmeid tervisekäitumise kohta Eesti maakondades ja kohalikes omavalitsustes loota selle aasta lõpupoole, kui avaldatakse 2011. aastal tehtud paikkonna tervisemõjurite uuringu tulemused.

Ida-Virumaa maavanem sõnas lootusrikkalt, et ehk on tegu ajutise nähtusega. «Loodus tühja kohta ju ei salli. Peame praeguse olukorra üle elama.»