Arst selgitab, mille peale ei tohiks tekkida hingeldust ja kuidas seda leevendada

Kui hingeldus tekib pärast lihtsamat pingutust, nagu treppidest kõndimine või kiirema sammuga jalutamine, tuleks treenimatuse kõrval mõelda ka tervisehäirete võimalusele Foto: Shutterstock

Hingeldus on sügav ja kiirenenud hingamine, mis tekib vastuseks olukordadele, mil kehal on suurenenud hapnikuvajadus, näiteks kehalise pingutuse või teatud haiguste korral.

Puhkeseisundis hingab inimene 12–16 korda minutis, kehalisel tööl sageneb aga kuni 60 korrani minutis, selgitab Novaatoris Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse koostööpartner taastusarst Annelii Jürgenson.

Hingamise sageduse kiirenemine kehalise pingutuse ajal on loomulik reaktsioon, et suurendada keha varustamist hapnikuga. Jooksmisel suureneb hapnikuvajadus 2–6 liitrini minutis, mis on ligikaudu 10–15 korda rohkem kui rahuolekus.

Lihtne test hindamaks oma kehalist võimekust on ühe minuti jooksul toolilt püsti tõusta nii palju kordi kui võimalik. Keskmiselt peaks noor mees suutma toolilt püstuda 50, keskealised mehed 45 ning üle 65-aastased mehed 35 korda. Naiste norm on paar-kolm püstitõusmist vähem kui samaealistel meestel.

Kui hingeldus tekib aga pärast lihtsamat pingutust, nagu treppidest kõndimine või kiirema sammuga jalutamine, tuleks treenimatuse kõrval mõelda ka tervisehäirete võimalusele.

Ülekaalulised kipuvad hingeldama väiksema pingutuse peale, võrreldes normaalses kaalus olevate inimestega.

Kopsuhaigustest tingitud hingelduse ohjeldamiseks on lihtsaid võtteid, mis hõlbustavad hingamisteede kauem avatuna hoidmist. Üks võte on torutatud huultega hingamine:

• hingake aeglaselt läbi nina sisse,
• suruge huuled torusse, nagu tahaksite vilistada,
• hingake läbi kokkusurutud huulte aeglaselt välja. Väljahingamine kestku kaks korda kauem kui sissehingamine. Ärge suruge kopse jõuga õhust tühjaks.