/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/15/11952727t1h7d27.jpg)
Esimese tegutsemisaasta jooksul on vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 pöördutud üle tuhande korra.
Vägivallast loobumise tugiliini juht: meie nõustajad on vestlusi pidanud ka arestimajas
Vägivaldses käitumises on peamised tegurid alkohol, vaimse tervise raskused, sotsiaalsed oskused ja probleemid.
«Selleks, et vägivallaprobleemi lahendada, ei piisa ainult kannatanuga tegelemisest, vaid tuleb leida võimalusi ja tegeleda ka vägivalda kasutanud inimesega,» rääkis sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht Heldi McCaskill.
Vägivallast loobumise tugiliinile helistades kuulatakse esmalt pöörduja ära, edasi kohtutakse juba näost näkku või veebi teel ning abipaluja saab esmase nõustamise. Vajadusel suunab nõustaja kliendi edasi koostööpartnerite juurde, kes pakuvad individuaalset nõustamist või erinevaid sotsiaalprogramme.
«Aastaga on teenus tublisti arenenud, enam ei ole tegemist pelgalt telefoninõustamisega. Täna pakume vägivallast loobumiseks tuge seal, kus klient seda soovib – näost näkku või Skype’i vahendusel. Meie nõustajad on vestlusi teinud ka arestimajas,» rääkis ta.
Aasta jooksul tugiliinile helistajatest 76 protsenti olid inimesed, kes tundsid muret oma vägivaldse käitumise pärast. 11 protsenti helistajatest olid lähedased ja 10 protsenti spetsialistid, kes soovisid teada, kuidas erinevates olukordades käituda. 76 protsenti pöördujatest on mehed. Umbes 60 protsenti pöördumistest olid korduvad kontaktid.
McCaskilli sõnul ei ole vägivald ainult see, kui kellelegi füüsiliselt haiget tehakse, vägivallal on palju eri vorme. «Ähvardamine, jälitamine, liigne kontrollimine ja süüdistamine, alandamine ja manipuleerimine on ainult mõned näited vaimsest vägivallast, mille puhul on vaja muuta käitumismustreid. Vägivalda rakendatakse nii silmast silma suheldes, kuid ka virtuaalses maailmas,» rääkis ta.
Vägivallani viivad sageli sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalsete oskuste puudumine. Alkoholi tõid helistajad välja kõige sagedasema tegurini, miks vägivallani jõuti, kuid esines ka muid sõltuvusi nagu uimastid, nutiseadmete kasutamine ja mängusõltuvus. «Paljude helistajate puhul on pinge allikaks töö ja sissetulekuga seotud raskused. Näiteks töötus, ülekoormus, võlad, ebastabiilne või madal sissetulek, kuid ka praegust aega iseloomustav töö kodukontoris,» lisas McCaskill.
«Tee vägivallast loobumiseks on pikk. Selleks tuleb teha tööd oma suhtumise, suhtlemisstiili ja hoiakuga. Püsiv muutus vajab pidevat tegelemist. Esimeseks sammuks on probleemi teadvustamine, et selline käitumisviis teeb teistele haiget,» lausus McCaskill.
Rohkem infot vägivallast loobumise teenuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/tugi-vagivallast-loobumiseks.
Tasuta vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid.
Tugiliin on avatud esmaspäevast reedeni kell 10–16, nõu saab küsida ka e-posti teel tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Tugiliin pakub nõustamist eesti, vene ja inglise keeles ning pärast telefonivestlust on võimalik jätkata kohtumistega veebis või silmast silma. Vajadusel saab tugiliini töötaja vägivallast loobuda soovija suunata individuaalnõustamisele või sotsiaalprogrammi.